Kui Abja ja Halliste vald ühinemisest tõsisemal toonil kõnelema hakkasid, avaldas Halliste vallavanem Andres Rõigas lootust, et selline pisiasi nagu nimi ei hakka ühendvalla sündi takistama. Nüüd paistab, et läks teisiti.
Juhtkiri: Mulgi vald
23. jaanuar 2009, 10:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võib näida, et ühinemislepingusse kirja pandud ehituste järjekord, ühinejate võlakoormad ning kahe poole võrdne arendamine on põhilised küsimused, kuid tavalisele kodanikule võivad just nimi ja keskuse asukoht olla palju tähtsamad.
Nii mõnigi Halliste valla elanik on oma sõnul leppinud teadmisega, et vallakeskus võib kolida Abja-Paluojale, kuid omavalitsuse nimeks saab Halliste vald. Abja elanikud ei taha aga ajaloolistel põhjustel oma valla nimest loobuda. Nii ongi tekkinud olukord, kus Abja valla koduleheküljelt on võimalik lugeda isegi ühinemislepingut, kuid liitumine ise on äärmiselt kahtlane.
Kui nimevaidlus peaks tõesti osutuma peamiseks komistuskiviks, pakub «Sakala» kõrvaltvaatajana välja võimaluse nimetada ühendomavalitsus hoopis Mulgi vallaks. Tõsi, Mulgimaa on hoopis suurem maatükk, kuid eesmärk peabki olema see üheks liita.
Mulgi kultuur on see, mis kahte naabervalda kõige tihedamalt seob. Mulgi nimi on tuntud kaubamärk. Halliste ja Abja on enamikule eestlastest võõrad. Mulgi vallana kindlustaks Abja-Paluoja endale ka sellenimelise suurema piirkonna keskuse staatuse.
Kui tulevikus peaksid liituma Karksi ja Abja vald, läheks kindlasti vaidluseks, kummal pool peaks asuma keskus ja kumb on tegelikult Mulgimaa pealinn. Kui liituksid aga Mulgi ja Karksi vald, oleks Karksi-Nuia positsioon tunduvalt nõrgem. Seega võib nimest tõepoolest päris palju oleneda.
Aasta algul avaldas maavanem Kalle Küttis lootust, et ehk sunnib majanduskitsikus valdu liituma. Samas nentis ta, et teisest küljest võivad just majanduslangus ja tööpuudus saada takistuseks. Liitumise ettevalmistajad peavad arvesse võtma võimalust, et nad likvideerivad iseenda töökoha ja uut ei pruugi ümbruskonnas leiduda.