/nginx/o/2016/02/05/5013683t1h5037.jpg)
/nginx/o/2012/02/03/941848t1hc03b.jpg)
Pikalt soe ilm hoidis meist eemal nii ülemiste hingamisteede viirusnakkused kui gripi. Läks külmaks ja olukord muutus.
Külm ilm on otsekui vesi viiruste veskile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt hakkasid inimesed villis huultega ringi käima. Tartu ülikooli kliinikumi viroloogi Ene Laja sõnul on see kindel märk immuunsüsteemi nõrgenemisest.
Kaitsevõime langes
«Väga paljudel on herpeseviirus veres, aga see ei anna endast märku, kui immuunsüsteem on korras. Kui kaitsevõime külma tõttu või muul põhjusel nõrgeneb, võibki lööve tekkida,» rääkis ta.
Herpes ei levi õhu kaudu nagu gripi- ja paljud teised viirused, vaid otsese kokkupuutega.
Kui pikka aega räägiti ühestainsast laboratoorselt kinnitatud gripijuhtumist, siis läinud nädalal diagnoositi terviseameti andmetel Eestis juba kümme grippi haigestumist.
Põhiliselt liigub A-gripiviiruse alatüüpi H3N2.
Kommenteerides ajakirjanduses levinud infot kõnealuse viirusetüve erilisest ohtlikkusest, ütles Ene Laja, et see on gripp nagu gripp ikka.
«Eestis oleme seda igal aastal diagnoosinud, kuigi mullu oli rohkem seagripiks kutsutud A-gripi H1N1 alatüüpi,» selgitas arst.
Gripp algab tugeva pea- ja lihasvalu ning palavikuga. Mitte mingil juhul ei tohi siis kangelast mängida ja tööle minna, sest nii võib nakatada teisi ning saada endale ohtliku tüsistuse.
Kuigi parim aeg gripi vastu vaktsineerida on möödas, võib seda siiski teha, sest antikehad hakkavad organismis moodustuma kohe. Lõpliku immuunsuse väljakujunemiseks kulub kaks nädalat.
Paragripp ja RS-viirus
Kõige rohkem on praegu liikvel paragrippi, mis annab gripiga üsna sarnaseid sümptomeid, aga pole nii toksiline.
«Paragripp ei tapa,» sõnas Ene Laja muiates. See haigus muudab aga enesetunde väga viletsaks ning on pika ja vinduva kuluga. Kahjuks paragripi vastu vaktsiini ei ole ja ka selle läbipõdemine ei anna immuunsust.
Kolmas praegu leviv haigusetekitaja on RS-viirus, mis põhjustab alumiste hingamisteede infektsiooni ning on eriti ohtlik vastsündinutele ja väikelastele.
«RS-viirusele on iseloomulik hääle muutumine madalaks ja kähisevaks, sest hingetoru ja kõri on põletikust haaratud,» rääkis Ene Laja.
Arst rõhutas, et haige kurguga ei tohi kuumi jooke juua, sest nii kahjustatakse põletikus limaskesti veelgi.
«Kõige paremad on meega segatud leiged ravimteed mustast sõstrast, pärnaõitest ja muudest tervistavatest taimedest. Meeampsu võib ka niisama võtta ja siis teed peale juua,» õpetas tohter.
Viimases «Eesti Ekspressis» välja hüütud rõõmu külma ilma üle, mis gripiviirused hävitab, asjatundja ei jaga. Viirused elavad eriti mõnusalt just külmas, laboris säilitatakse neid sügavkülmikus. Toatemperatuuril peavad nad väljaspool inimese organismi vastu vaid mõne tunni.