T, 7.02.2023

Galeriid ⟩ Sakalamaa saladused ehk Üheksa toredat paika Suure-Jaani kihelkonnas

Triin Loide
, Sakala arvamustoimetaja
Sakalamaa saladused ehk Üheksa toredat paika Suure-Jaani kihelkonnas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Võivaku tiigi kaldal oli akvarellmaali töötuba.
Võivaku tiigi kaldal oli akvarellmaali töötuba. Foto: Marko Saarm

Pühapäeval, 11. juulil sai teoks esimene "Sakalamaa saladuste" nime kandev külastusmäng. Esimesel korral keskenduti üheksale paigale ajaloolises Suure-Jaani kihelkonnas.

Need paigad olid Võivaku tiik, Suure-Jaani Johannese kirik, Sürgavere muuseum, Nõrga talu, Kondase maja Suure-Jaanis, Suure-Jaani tervisekoda, Allika-Löövi talu, Kimmasaare talu ja Tääksi järv. Sakala sõitis paari kohta vaatama, kuidas ettevõtmine käima on läinud.

Suplus ja maalimine Võivakul

Võivaku külavanem Külli Hiiemäe-Metsar rääkis, et väikese järve mõõdu välja andev Võivaku tiik on ümberkaudsete külade elanike ühise töö vili: koos on aegamööda korrastatud liivarand ja riietuskabiin, puhastatud tiik, ehitatud lava ning loodud midagi, mis külapiire eirab. Tiik, mis asub Viljandi–Tallinna maantee ääres, on külavanema sõnutsi nii kohalike kui ka kaugemalt tulijate seas populaarne supluspaik ning ta avaldas lootust, et tänu uuele ürituste sarjale saadav reklaam juhatab selleni ka neid, kes sellest varem midagi ei teadnud.

"Kui see tiik 2008. aastal süvendatud ja puhastatud sai, siis muutus see ikka üsna käidavaks kohaks, eriti selliste kuumade ilmadega nagu praegu," jutustas Hiiemäe-Metsar. "Tulevad kohalikud ja tullakse kaugemalt, keeratakse ka lihtsalt tee pealt sisse. Kui me tiiki korda tegime, nägime palju vaeva, näiteks tegime lastele eraldi madalama ala."

Kohalik elu pole külavanema sõnutsi välja surnud, aga maakohtade tavalised mured siiski kimbutavad. "Vanaemad on meil alles," lausus ta muiates, kuid lisas kohe: "Tegelikult sündis alles äsja meile üks väike noormees juurde, on ka noori peresid. Aga eks oma maja sisseseadmine ja ehitamine nõua oma aja ning kogukonda eriti veel ei panustata. Küllap nad tasapisi sulanduvad. Räägitakse ju, et näiteks saartel kulub 13 aastat, enne kui otsapidi kohalikuks tunnistatakse, enne seda oled sisse rännanud võõras."

Märksõnad
Tagasi üles