/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2021/07/09/13905131t1hd5a4.jpg)
Neljapäeval jõudis tume pilv Viljandi kohale ning kallas lühikese ajaga alla märkimisväärse hulga vett.
Tugev vihm avas hoogsalt juuli sajuloendi
Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna asejuhataja Külli Loodla ütles, et sadu oli päris tugev ning poole tunniga tuli 13 protsenti juuli normist. Aastakümnete jooksul on normiks kujunenud 75,5 millimeetrit, nüüd tuli 9,5 millimeetrit.
Viljandi piiril Musta teel paikneva ilmajaama andmeil sadas kella 16–16.30. Kõige tugevam oli vihm kell 16.10–16.20, mil jaam mõõtis sademete hulgaks 5,9 millimeetrit.
Kosutav sadu saabus koos tugeva tuulega ning näiteks Viljandi järve ääres Ranna puiesteel murdus selle mõjul pooleks vana hõbepaju, kukkudes teele. Ilmajaam registreeris kõige tugevamaks tuulepuhanguks 16,6 meetrit sekundis.
Oli ka äikest. Külli Loodla ütles, et pilv-maa tüüpi välgulööke oli neljapäeval tervel Eesti territooriumil 539. Iseasi, mitu neist Viljandimaad tabas.
Viimati sadas Viljandis siinse ilmajaama andmete järgi 25. juunil, mil ööpäeva sademete hulgaks läks kirja 5,3 millimeetrit.
Suvine vihmavaling võib üksteise lähedal asuvaid piirkondi kasta üsna erinevalt. Klimatoloog Ain Kallis on öelnud, et suvised hoogsademed on ilmanähtustest kõige lokaalsema iseloomuga — sademete kogused võivad suuresti erineda juba sajakonna meetri ulatuses. Näiteks on tema sõnul Tartus esinenud küllalt päevi, kus osa linnast peaaegu upub, teisal vaid tibutab.
Kallis meenutas, kuidas aastakümneid tagasi erines Tartu külje all kahe ilmajaama sademete kogus 20 korda. Jaamade vahemaa oli vaid kuus kilomeetrit.
«Kahjuks ei saa mõõtjaid panna tihedalt,» lisas ta. «Nii jääb täpne kogus väga sageli mõõtmata just seal, kus seda oleks olnud huvitav teada.»
/nginx/o/2021/07/09/13905132t1hfa11.jpg)