Karl Kristofer Alp: meenutame minevikku tuleviku pärast

2014. aasta 8. juulil avati hukatute mälestuseks Uku keskuse hoovis mälestustahvel. Foto: Marko Saarm

ALATI, KUI möödun Viljandis Uku kaubanduskeskusest, mõtlen metallplaadile keskuse ees platsil. Inimesed kõnnivad sealt enamasti seda märkamata mööda ning haljasalal aega veetvad noored kasutavad seda parkuurimiseks või niisama istumiseks, teadvustamata endile, kuivõrd traagilist seika Viljandimaa ajaloost see tagasihoidlik monument endas kannab.

Plaat paigaldati sinna 2014. aastal ning on mälestusmärgiks praeguse kaubanduskeskuse territooriumil toimunud nõukogude võimu võika veretöö ohvritele. Kirjutan neist kurbadest sündmustest, et inimesed ei unustaks, milline oli Nõukogude okupatsiooni tegelik pale. Aasta-aastalt jääb vähemaks neid, kes isiklikult seda aega mäletavad, ning on tähtis, et hoiaksime meeles nende läbielamisi, luues ja hoides nende lugu rääkivaid mälupaiku. On väga oluline, et ka noorem põlvkond teadvustaks endale, et Nõukogude okupatsioon polnud kaugeltki nii lustlik kui legendaarne teleseriaal «ENSV», vaid et päriselus kestis 50 aastat vahelduva intensiivsusega vaimne ja füüsiline terror.