Õnnetus võib varitseda ka tummiselt tugevat telefoni

Liiv ja tolm ei tee sellele telefonile midagi, pärast võib aparaadi vee, seebi ja desoainega puhtaks pesta. Foto: Marko Saarm

Mina ei ole ehitaja, aga kujutan ette, et Cat B40 passiks hästi ehitustandrile valvetelefoniks, mille võib jätta nii lõõskava päikese kui näpistava külma kätte. Pole häda, kui sajab vihma või lund, telefon mattub liiva alla, kukub valgendipotti või betoonile.

Cat B40 on suur nuputelefon, mida on turvaline kätte võtta. Korpus tundub osalt siidjalt kummine, osalt plastmassine. Külgede ning tagakülje pealispind on paljuski vormitud omapäraseks rastriks.

Selle vahele võib kinni jääda peenike puru, aga tootja lubab telefoni julgelt vee all loputada ning isegi survepesuriga uhta. Lisaks tohib aparaati keemiliste vahenditega puhastada – ehkki mulle jäi veidi selgusetuks, kui tugevale keemiale telefon vastu peab. Mina pesin telefoni korduvalt vee ja seebi, tavapärase desovahendi, 70-protsendilise alkoholi ja Sanytoli puhastusvedelikuga.

Telefoni korpus on kaetud hõbedaioonil põhineva antimikroobse lisandiga. Aparaadile lisab väärtust valguslamp, mil võimsust üle saja luumeni, ja raadio, mis ei vaja ühendamiseks kõrvaklappe. Aku on tänapäeva mõistes väike, aga sisult lihtne telefon suudab seda säästlikult kasutada. Normaalse pruukimise puhul kestab aku vabalt nädala, ilmselt jupp aega kauemgi.

Telefonil on üks kaamera, kuid see on üsna mõttetu lisand, sest isegi heades valgusoludes tehtud pildid on allpool igasugust arvestust.

Liiv ja vesi

Cat B40 on äsja turule jõudnud telefon, mille oli nõus Sakalale saatma Cati telefone Baltikumi importiv firma TCCM Lätist. Pakend oli turvakleepsuga suletud ja mulle tundus, et aparaat oli kordagi kasutamata.

Millistele tingimustele telefon täpselt vastu peab, on kirjas loo juures infoboksis. Minu eesmärk ei olnud neid piire proovile panna, sest olen aastate jooksul Sakala lugejatele korduvalt tõestanud, et ka väga tugev telefon annab lõpuks järele. Sedapuhku tõestasin küll kogemata, et isegi lubatud piiridesse jäädes tuleb arvestada halbade asjaolude kokkulangemisega.

Cat B40 kannatab kukkumist kuni 1,8 meetri kõrguselt, kui just õnnetult ei lähe. Foto: Marko Saarm

Otsustasin piirduda lihtsamate katsetega. Abiks Sakala suvesekretär Carmen Männigo ja fotograaf Marko Saarm, läksin ühel ilusal juunipäeval Viljandi randa. Alustuseks potsatas telefon mõne korra pehmele liivale ning sai seejärel maetud tillukese liivakuhja alla. Otse loomulikult ei tee nii väike asi midagi.

Läksime veepiirile ja loputasime telefoni liivatolmust puhtaks. Ka vesised katsed jäid lihtsateks ja kaldaligidasteks, vesi oli kõige rohkem põlvini. Tuvastasin nagu varasemategi eksperimentide ajal, et nii madalas suudab telefon levist kinni hoida ja seega on võimalik vee all sõnumeid vahetada või teha muid toiminguid, mida lihtne nuputelefon pakub. Näiteks raadio mängib samuti vee all.

Madalas vees peab telefon vastu pool tundi. Foto: Marko Saarm

Küll tuleb arvestada, et kuular ja mikrofon valguvad ruttu vett täis. Midagi siiski kuulda on. Näiteks kui helistasime kuivalt maalt vee all olevale telefonile ja seal kõne vastu võtsime, kostis järvest mahedat kohinat, umbes sellist, nagu püüab kõrv vee all ujudes. Ühtlasi kuuldus vulinat, kui fotograaf telefonist mööda astus.

Kukkumine ja kõne

Tootja lubadusel peab telefon vastu kukkumise kuni 1,8 meetri kõrguselt teraskõvale pinnale. Teadsin varasemast, et seda võib uskuda, ja nõnda võtsime selle katse ette pigem fototõendi saamise nimel. Sekretär hoidis telefoni 1,7–1,8 meetri kõrgusel ja kukutas selle nii asfaldile kui kivisillutisele. Kümmekond korda.

Telefon töötas kenasti edasi. Korpuse nurkadesse tekkis küll mõni väike täke, aga eeldatavasti saaksid need ajapikku vähemaks poleeritud, kui aparaati taskus või käekotis kanda. Aga siis ... Kas teie olete kunagi mõelnud teha mingit teatud riskiga asja veel üks kord, mõeldes, et siis aitab, ja just siis juhtub? Vaatasin rannas tehtud fotod toimetuses üle ja otsustasin koos fotograafiga, et ehk saaks kukutamisest veidi parema pildi. Nii panimegi telefoni veel mitu korda proovile.

Cati telefoni esikülje korpuse äär on üks-kaks millimeetrit muust pinnast kõrgemal. Selline lahendus kaitseb klaasi, kui telefon esiküljega vastu betooni või asfalti prantsatab. Nii ei saa klaas otsest obadust. Meie eelviimasel katsel jäi ekraani alla aga kivike või pressis klaas vastu kivisillutise serva, sest sellele tekkis mitu tillukest, täiesti tühist täket. Paraku viimane kukkumine lõi ekraani sisse mõra, ehkki telefon ise töötas kenasti edasi.

Ka tugev mobiiltelefon pole purunematu, eriti kui halvad asjaolud kokku langevad. Samas on kohane märkida, et Cat B40 ekraani katab elektrooniliste seadmete kaitseks leiutatud kerge ja ülitugeva gorillaklaasi kolmanda põlvkonna klaas. Olemas on juba seitsmeski põlvkond, aga ei oska hinnata, kas uusima generatsiooni klaas oleks terveks jäänud.

Minu katsed algasid hoopis teistmoodi. Tahtsin teada, kui mugav on meeldivalt robustse nuputelefoniga helistada ja sõnumeid saata. Just selleks on kõnealune aparaat mõeldud.

Cat B40 võimaldab 4G-võrgus kõnesidet, kui sidefirma ja telefoni tootja on teinud vajalikud seadistused. See ­VoLTE teenus peaks sidefirmade väitel tagama kõrgeimal tasemel kõnekvaliteedi. Kuigi Cat B40 ei olnud katsetamise ajal ametlikult veel Telias müügil, tabas mind rõõmus üllatus, kui pärast telefoni sisselülitamist ilmus ekraanile VoLTE ikoon ning õige varsti saabus Telialt sõnum, mis teatas, et minu numbril on aktiveeritud VoLTE teenus.

Kõik jutud pidasime Telia võrgus. Kõnekatsete kohta ilmnes nii palju nüansse, et sellest saaks kribada eraldi leheloo. Lühidalt kokkuvõttes ütlen, et mulle kui Cati telefoni kasutajale kostis kõne alati hästi või väga hästi. Jutt oli kuulda selgelt ja tugevalt, ehkki kohati pisut ebaloomuliku kõlaga.

Teised kuulsid mind telefonis kas väga selgelt, enam-vähem normaalselt või päris halvasti. Näiteks kurdeti, et minu hääl on moonutatud, käre ja kohati oli tunne, nagu mind kägistataks.

Mõlema poole jaoks vahendas Cat kõige loomulikuma hääletooniga kõnet siis, kui oli määratud kasutama GSM- ehk 2G-võrku. Jutt kõlas pealegi tugevalt ja selgelt. Vahet polnud, kas teise poole telefon asus 2G-, 3G- või 4G-võrgus.

Julgen oletada, et kõnehäirete põhjus ei peitunud Cat B40 mikrofonis või kuularis. Kõnesalvesti salvestas ja esitas häält igati loomulikult. Samuti pakkus selget heli raadio. Võimalik, et häired olid seotud katsetamiseks antud tootmiseelse telefoni iseärasustega.

Omamoodi menüü

Turvalise tundega telefoni nupud on väga madalad ja tihkelt korpuse ligi. Neid on mugav vajutada, kuid vaja läheb tugevapoolset pressimist. Sellest saab aru eeskätt juhul, kui on vaja mitu sõnumit järjest valmis toksida.

Sõnumite vahendamise süsteem ise näib kuidagi kohmakas ja tekst liigub hüplikult. Tegelikult tundub kogu telefonimenüü ülesehitus justkui läbimõtlemata ja viimistlemata ning mõni eestikeelne termin on vildakalt tõlgitud. Toon vaid mõne näite.

Ühe kontakti ehk inimese nime juurde saab salvestada vaid kaks telefoninumbrit ja e-posti aadressi. Kahest numbrist ei pruugi paraku piisata, võiks olla viis välja. Kustutamise käsu puhul on olenevalt kohast kolm valikut: kustuta, tühjenda, lähtesta. See võib alguses segadusse ajada.

Kõneloetelus pole esikohal mitte inimese nimi või telefoninumber, vaid märge «SIM 1». No mis mõttega sellisele infole väikesel ekraanil ruumi raisata? Õnneks pakub telefon võimalust SIM-kaardi nime muuta. Nõnda salvestasin kaardi nime asemele tühiku ning see esimene rida jäi lihtsalt tühjaks.

Aku laetuse protsenti näeb, kui teha menüüs vähemasti viis nupuvajutust. Otseteed selle info juurde pole. Kõne ajal on ekraani all paremas nurgas kiri «Lõpeta kõ ...». Tegelikult oleks küllaga ruumi kirjutada «kõ ...» asemel «kõne».

Kuigi ekraan on nuputelefoni kohta suur, ei suuda telefon seda alati normaalselt ära kasutada. Mõnel juhul kuvab telefon laiad reavahed, kuigi laiutamiseks pole mingit põhjust.

Saaks paremini

Cat B40 oleks suurepärane telefon, kui see oleks sisult silutum, mõõtmetelt märgatavalt väiksem, kaamera oleks kas tunduvalt parem või puuduks see sootuks. Samuti võiks nii tugev telefon taluda sügavamat vett kui lubatud 1,2 meetrit.

Kokkuvõttes tundub Cat B40 ikkagi sümpaatne. Ausa olemusega telefon, mille puhul tuleb arvesse võtta, et ka kõige tugevam tegelane võib haiget saada.

Cat B40

Tagakülgi ja ääri kattev kare raster aitab aparaadil paremini peos püsida. Foto: Marko Saarm

• Vastupidavus: militaarstandard 810H, tolmu- ja veekindluse klass IP 68/69. Võib kukkuda kuni 1,8 meetri kõrguselt terasele ja võib olla kuni 1,2 meetri sügavusel vees kuni 35 minutit. Talub ümbritsevat temperatuuri –25 kuni 55 °C.

• Liitium-ioonaku 1800 mAh.

• Ooteaeg kuni 30 ööpäeva.

• Kõneaeg kuni 11 tundi.

• Ekraan 2,4 tolli (6,1 cm), QVGA, gorillaklaas 3.

• SIM: nano-SIM, kaks pesa.

• Võrgud: GSM 850/900/1800/1900 MHz, 3G 850/900/1900/2100 MHz, 4G-sagedusalad 1, 3, 7, 8, 20, 28.

• Valguslamp: eriti hele ehk 100+ luumenit

• Kaamera: taga 2 MP, ees pole.

• Mõõtmed: 145 x 62 x 18 mm.

• Kaal 157 g.

Allikas: tootja