Head koolid ja hukas noored

Üllar Priks
, reporter
Copy
Mõnel koolil on eriline võime panna noori endasse uskuma. Panna neid kaasa mõtlema ja tekitada tunne, et maailmas pole asja, millega nad hakkama ei saaks. Üks selliseid koole on kahtlemata Treffneri gümnaasium.
Mõnel koolil on eriline võime panna noori endasse uskuma. Panna neid kaasa mõtlema ja tekitada tunne, et maailmas pole asja, millega nad hakkama ei saaks. Üks selliseid koole on kahtlemata Treffneri gümnaasium. Foto: Margus Ansu

Äsja lõpetas mu kallis laps keskkooli. Selline sündmus on läbi aegade emades ja isades kirjusid emotsioone tekitanud. Ennekõike ollakse muidugi võsukese üle uhke. Samas sunnib see märkama aja kiiret kulgemist, paneb muretsema järeltulija tuleviku pärast ning toob pinnale mälestused aastakümnete tagant.

Et oma keskkooliaega meenutada, pidin rändama üheksakümnendatesse. Erinevalt paljudest teistest leian mina, et see oli fantastiline aeg. Sellal kui musta pulloveriga kantpead karjäärides järjekorras seisid või imekspandava järjekindlusega mu kodukoha ligidal asuvat Tiiru baari maha põletada üritasid, sitsisin mina raadiost «Kuraditosinat» kuulata või telkust «7 vaprat» jõllitada.

Tagasi üles