Lahkus Eesti sordiaretuse raudvara Kalju Kask

Meie seast lahkus Eesti puuviljasortide ehk tuntuim aretaja Kalju Kask. Foto: Erakogu

Kolmapäeva õhtul suri 91-aastasena Eesti puuviljandusteadlane, puuviljasortide aretuse grand old man Kalju Kask, kes suure osa oma elutööst tegi Polli aiandusuuringute keskuses. Tema töö vilju saab maitsta väga paljudes aedades nii Eestis kui ka kaugemal ja muu hulgas oli ta üks Tallinna botaanikaaia asutajatest.

Kalju Kask sündis 13. detsembril 1929 Tallinnas. Tema haridustee algas Nõmme gümnaasiumis, mille ta lõpetas kuldmedaliga. Aastal 1955 lõpetas ta Eesti Põllumajanduse Akadeemia cum laude. 1965. aastal kaitses ta bioloogiateaduste kandidaadi väitekirja ning 1974. aaastal põllumajandusteaduste doktori väitekirja Läti Põllumajanduse Akadeemias.

Kalju Kask töötas aastatel 1957–1970 Eesti Teaduste Akadeemia eksperimentaalbioloogia instituudi teadurina, katsetades ja aretades siinsetes oludes puuviljakultuure. Tema uurimistöö tulemusena hakkasid Eestis hoogsamalt levima meil seni vähe tuntud must aroonia, Jaapani ebaküdoonia, kultuurpihlakas ja astelpaju.

Muu hulgas tegeles Kask Tallinna botaanikaaia rajamise ettevalmistustööga, tellides paljudest maailma botaanikaaedadest puude ja põõsaste seemneid ning korraldades istikute kasvatamist.

1970 asus ta tööle Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi Polli katsebaasi vanemteadurina, hiljem juhtivteadurina. Nüüdses Polli aiandusuuringute keskuses Viljandimaal jätkas ta eelkäijate tööd, pühendudes teadusele. Ühtlasi hoidis ta Eestis aretatud puuvilja- ja marjasortide geenivaramut. Kask oli suur oma ala populariseerija arvukate artiklite ja raamatute kaudu.

Oma töös oli Kalju Kask perfektsionist, kes viljapuude aretamise kõrval haigus- ja ilmastikukindlamaks otsis viljade parimaid maitseid ja välimust. Ta katsetas elu jooksul rohkem kui 40 000 viljapuuseemikuga, kuid neist sortidena lasi ta registreerida üksnes need, millega ta jäi ise rahule. Ometi tuli uusi sorte aukartustäratav hulk: 24 õunasorti, kümme maguskirsisorti ja kolm pirnisorti, mille juures ta oli kas autor või kaasautor. Kase aretatud õunapuusorte ja nende kohastumisvõimet katsetatakse aktiivselt Valgevenes, Soomes, Hollandis ja Itaalias. Tema aretatud õuna-, pirni- ja maguskirsisordid on paljunduses Läti ja Soome puukoolides.

Paljud aiandushuvilised teavad tema sorti "Krista", mis võitis kolmel aastal järjest Hansaplanti korraldatud eestlaste lemmikõuna võistluse. Kuid väga levinud on Eestimaa aedades ka tema ja Aleksander Siimoni ühine pirnisort "Pepi", õunasordid "Madli", "Tiina" ja Alar, maguskirsid "Meelika", "Kaspar" ja paljud teised.

Kalju Kask oli Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi auliige ja Karksi valla aukodanik. 2006. aastal pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning 2009. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia.