Neljapäeval kell 11.07 sai häirekeskus teate, et Viljandis maagümnaasiumi algklasside hoone ehitusel on inimene kopa alla jäänud.
Maagümnaasiumi ehitusel hukkus töömees
23. jaanuar 2009, 09:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästetööde juhi sõnul oli väike lintekskavaator mööda kaldteed ühelt korruselt teisele laskudes külili vajunud. Päästjad andsid sõiduki alla jäänud 52-aastase mehe üle kiirabitöötajatele, kuid abi andmiseks oli juba liiga hilja.
Tööandja teadmata
Tööinspektor-uurija Kalmer Kärblane rääkis, et juht tahtis ilma kabiinita ekskavaatoriga esimeselt korruselt keldrisse sõita mööda prussidest ja laudadest ehitatud kaldteed, mis tegelikult oli mõeldud hoopis betoonivalamise rakiste üles sikutamiseks.
«See polnud mõeldud isegi inimestele kõndimiseks,» tõdes Kärblane. «Ekskavaator oleks pidanud keldrisse sõitma hoopis mööda muldkeha, mida sellesse kohta polnud veel ehitatud.»
Ta nentis, et praegu pole teada, miks rohkem kui tonni kaalunud ekskavaator umbes kahe meetri kõrguselt kaldteelt alla sõitis.
«Võib-olla sõitis juht alguses viltu teele ja üritas ennast seal otseks seada,» arutles Kärblane. «Praegu on uurimine alles väga algusjärgus ja seepärast midagi kindlat öelda ei saa.»
Inspektori sõnul on peatöövõtjale aktsiaseltsile Linnaehitus raske midagi ette heita, sest rambile sõitmine oli ekskavaatorijuhi hetkeline tegu, mida ei olnud võimalik ette näha. Kes oli hukkunud mehe tööandja, ei osanud uurija öelda, sest seda ei õnnestunud tal neljapäeval selgeks saada.
«Väidetavalt pole tegemist mitte alltöövõtja, vaid alltöövõtja alltöövõtjaga,» sõnas ta.
Ehitusplatsidel on olukord halb
Traagilise kokkusattumusena juhtus õnnetus samal päeval, kui tööinspektsioon avaldas pressiteate halvast tööohutusalasest olukorrast Lõuna-Eesti ehitusplatsidel.
Sügisel kontrollisid tööinspektorid 34 ehitusplatsi Viljandi-, Tartu-, Põlva-, Valga, Jõgeva- ja Võrumaal ning leidsid, et väga sageli ei tee tööandjad enne ehituse alustamist kohustuslikke töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ettevalmistusi ega pööra piisavalt tähelepanu töötajate olmetingimustele.
Ühistegevuse kokkulepe, mis peab olema sõlmitud platsidel, kus töötavad mitme tööandja töötajad ja millega määratakse iga tööandja kohustused ning vastutus, puudus 9 platsil 23-st. Tööohutuse plaan oli koostamata 15 juhul, sageli oli see üliformaalne ja puudulikult vormistatud.
Ettenähtud kontrollimised, mille käigus ehituse eest vastutav isik kontrollib kord nädalas tellinguid, tõsteseadmeid, pinnase ja kaeviste varisemisohu tõkestust jms, olid tegemata enamikul platsidel.
Ehitustel, kus kasutati tellinguid, ei vastanud nende paigaldus valmistaja juhendi nõuetele igal viiendal kontrollitud juhul. Tellingute paigaldamisel ja kasutamisel olid kõige sagedamini esinevad puudused piirdeelementide, luukidega laudiste ja redelite puudumine või vale paigaldus. Sageli ei olnud tellingud seinale kinnitatud piisavalt tugevalt.
Kaeve- ja mullatöödel ei olnud töötajate ohutus tagatud viiel juhul 20-st: kaevise seina kalded olid ülemäära järsud või toestamata.