Kunagi ei ole hilja heaks saada

Valentine Alvre, viljandlane Foto: Erakogu

OLEN JÄRJEST enam mõtisklenud hea ja kurja, õige ja vale üle. Need vastandlikud mõisted iseloomustavad ka inimesi. Imiku kohta me ei ütle, et ta on hea või kuri, aga suuremaks kasvanud lapse ja täiskasvanu kohta küll. Millistel põhjustel nad erinevaks kujunevad? Miks osas perekondades valitsevad vastastikune lugupidamine ja hoolimine, mõnes aga vägivald? Miks koolides on kiusajad ja kiusatavad? Miks mõnes töökollektiivis on hea atmosfäär ja minnakse rõõmuga tööle, teises mitte?

Küsimustest puudu ei tule ja iga küsimus vajab vastust. Igale küsimusele ongi vastus! Väga kurb on olukord siis, kui inimesel ei ole küsimusi või tal üldse puudub tahe analüüsida, kas kõik, mis ta teeb või kavatseb teha, on õige. Veelgi hullemaks lähevad asjad, kui ta ei teagi, mis on õige ja mis vale. Siis on muidugi eriti «äge» elada: kõik, mis pähe tuleb, on lubatud.