GALERII ⟩ Hõimlased tõid Mulgimaale elevust kirevate rahvarõivaste ja võimsa lauluga

Ersad külastasid Mulgimaad ja tõid külakostiks oma põnevat kultuuri. Foto: TaaVID Meedia

Reedel ja laupäeval võis siin-seal Mulgimaal näha värvikirevais rõivais ersasid ja mokšasid, kes mulkidest saatjatega ringi liikusid ning oma põneva keele ja võimsa lauluga kõikjal kohalike huvi äratasid. Sündmus oli osa Abja-Paluoja ja Mulgimaa soome-ugri kultuuripealinna aasta programmist.

Külalised saabusid reedel soome-ugri kultuuripealinna Abja-Paluojale, kus Abja gümnaasiumi ajalooõpetaja Maile Kreevs tutvustas Abja muuseumi. Äsja avatud uue ekspositsiooni keskmes on soome-ugri kultuuripealinna aastaga seoses arhailised mustrid mitmesugustel esemetel. "Kreevs kõneles Abja-Paluojast nii kaasakiskuvalt, et üks mokša naine otsustas teha talle spontaanse kingi, andes jutustajale tänutäheks oma käe pealt võetud võru. See žest liigutas kõiki kohalviibijaid südamepõhjani. Neile üldse väga meeldib kinkida oma pärandit ja jutustada sinna juurde lugusid. Ka minul oli õnn saada sellest osa. Ersade juht Natalia Abrosimova kinkis mulle mustad pärlid, täites minu ammuse soovi. Nataliale kinkis need tema oma ema Mordvamaal," kõneles Mulgi kultuuri instituudi juhataja Ave Grenberg liigutavatest hetkedest.

Edasi sammuti uhkelt mööda Abja-Paluoja peatänavat Abja kultuurimajja. Külaliste hulgas oli ka Abrosimova abikaasa, kunstnik Stanislav Antipov, kelle näitust kultuurimajas koos vaadati. Kohalikud kultuurijuhid Laine Pedaja ja Lauri Sepp tutvustasid mulkide kultuurielu ja ersalased esitasid ühe võimsa laulu.

Seejärel mindi tutvuma kohaliku omavalitsuse tööga. Mulgi vallavalitsuses võttis hõimlasi vastu vallasekretär Milja Janson. Mulgi Ukuvaka eestvedaja Piret Leskova näitas kohalike naiste käsitööd ja tutvustas mulgi mustreid. Abja päevakeskuses laulsid külalised tervituslaulu ja ära minnes lahkumislaulu, tutvustasid kaasa võetud esemeid, rõivaid ja rahvakombeid. Kooti ühiselt hõimuvaipa ja jälle lauldi ersakeelseid laule. Õhtu lõppes Abja spordi- ja tervisekeskuses veemõnude nautimise ja ühise õhtusöögiga Mulgi kõrtsis.

Laupäev möödus koos võõrustajatega Tõrva vallas. Ekskursioon algas Barclay de Tolly mausoleumi juurest. Veel väisati suvituslinna Tõrvat ja külastati Helme koopaid. "Taagepera loss ja Taagepera Jaani kirik koos surnuaia ja Mats Erdelli kabeliga pakkus ersadele palju elamusi. Neile meeldis väga meie Mulgimaa loodus ja kultuur. Külalised kuulasid põnevusega meie piirkonna legende, mida me rääkisime hulga. Lõunaks said nad Mulgi putru ja Mulgi korpi, mis neile väga maitsesid," kirjeldas Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja Leana Liivson, kes külalistega kogu päeva kaasas käis.

Kahepäevase külaskäigu kulminatsiooniks kujunes hõimurahvaste ersade, mokšade ja mulkide kohtumine ja kontsert Ala rahvamajas. Mulgikeelsete tervitussõnadega avas kontserdiõhtu soome-ugri sümbollinnu Tsirgu ema Alli Laande. Ta avaldas heameelt hõimurahvaste ühise ettevõtmise üle ja tutvustas sümbollinnu Tsirgu tähendust. Sõna sai ka Mulgi vanem Arvo Maling, kes rõhutas hõimurahvaste ühtehoidmise tähtsust ja arvas, et koos tegutsedes, kogemusi vahetades ja üksteist innustades on lihtsam oma keelt ja kultuuri hoida.

Kontserdi esimeses osas astusid üles Tõrva valla isetegevuskollektiivid: rahvamuusikaansambel Kirime, segarahvatantsurühm Jandali, naisrühm Lys ja naisansambel Hermes. Kõik esinejad olid rahvarõivais, mängiti rahvapille ja kõlas mulgi muusika. Ersade poolt astus üles folkloorirühm Kilejne ehk Kaseke. See on Eestis tegutsev ersade-mokšade rahvamuusikaansambel, mis tegutseb ersade ühingu Sjatko juures juba aastast 2010. Ühingu juht Natalia Abrosimova rääkis ansamblit tutvustades, et sattus Eestisse juba enam kui 20 aastat tagasi

hõimurahvaste programmi kaudu, lõpetas Tallinnas ülikooli ja kohtus siin oma kunstnikust abikaasa Stanislav Antipoviga, kes on udmurt. "Ma ei tegele ainult folklooriansambliga. Koos abikaasaga tegeleme soome-ugri rahvaste tutvustamise ja propageerimisega laiemalt," rääkis Abrasimova.

Ansambel esitas mitu omakeelset laulu, mille sisu mulkidele lühidalt ka eesti keeles tutvustati. Nelja naise hääl kõlas võimsalt ja tekitas maagilise tunde. Lisaks laulule köitsid tähelepanu hõimlaste kirevad rahvarõivad.

Peale muusikaliste etteastete oli külalistel kaasas väike näitus, kus sai tutvuda ersade ja mokšade tikandite, suveniiride, rahvarõivaste ning udmurdi käsitööga. Heal meelel näitasid hõimlased oma kultuuris olulisi sümboleid ja mustreid ning pajatasid oma kultuurist.

Ala rahvamajja oli üles seatud ka soome-ugri kultuuripealinna fotosein, mille taustal paljud soovisid koos külalistega pilti teha.

Kontserti ja külastuse teist päeva aitasid korraldada Mulgi kultuuri instituut, soome-ugri kultuuripealinn Abja-Paluoja, Ala külaselts ja Tõrva vald.