Arvustus ⟩ Suurem kui elu

Andrus Kivirähki näidendi ainetel vändatud filmis lööb kaasa Eesti näitlejate koorekiht. Foto: Filmi plakat

Andrus Kivirähki näidend «Eesti matus» on olnud Draamateatri mängukavas peaaegu kaks kümnendit. Selle aja jooksul on samu rolle mänginud erinevad Panso kooli kasvandikud ning tõelistel teatrisõpradel on see materjal pisemate repliikideni peas. Võib-olla sellistele fännidele polegi möödakarva mõte teatrilavade hitt filmiversiooni valada, küll aga minusugusele võhikule.

Jah, tuleb tunnistada, et reklaaminud on tegijad «Eesti matuse» filmiversiooni veidralt odaval moel, jättes potentsiaalseile vaatajaile mulje, justkui oleks see võrdlemisi madalalaubalise huumoriga primitiivne jant. Eks ole selles filmis tõesti oma koht ka füüsilisel huumoril, aga teades Kivirähki talenti, on tuum kusagil hoopis mujal. See magusa nukruse ja sügavamate sümbolitega vürtsitatud komöödia raputab rohkem, kui karta võiks.