Muu-uurija ⟩ 4000 euro eest miljonivaateid

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et tahtsin perele ühe jõekaldale unustatud ja võssa kasvanud onni soetada. Pangarahva arvates ei olnud ma aga isegi väärt hingama seda õhku, mis onni ümber hõljus. Eesti mees ei salli, kui talle ära öeldakse. See tekitab jonni, mille väge ei maksa alahinnata. Las ma pajatan.

Kui olin pangast eitava vastuse kätte saanud, hõljusin paar tundi mööda elamist nagu peremehe kaotanud piksepilv. Minuga nii ei tehta, kuramus! Vaatasin inertsist veel kõik kinnisvarakuulutused üle ning olin juba valmis haamri ja naeltega õue tagumises servas asuva vana õunapuu kallale asuma, et selle otsa mingi punker ehitada. Aga nagu alati, saabus lahendus kallilt kaasalt. «Mis oleks, kui prooviks ise matkabussi valmis putitada? Kusagile piiri taha meid ju nagunii ei lubata,» lausus ta süütult õhates.

Lajatasin endale lahtise labakäega vastu otsaesist, nii et põlvist tahtis nõrgaks võtta, ja kukkusin lappama. Veel samal päeval oli tagasihoidlik toorik välja valitud ja kohtumine müüjaga kokku lepitud.