Valitsus arvas Uueveski maastikukaitseala kaitse alt välja

Uueveski org ja männik otsustati riikliku kaitse alt välja arvata. Maastiku säilimise tagab Viljandi linna üldplaneering. Foto: Marko Saarm

Et Viljandi Uueveski maastikukaitsealal ei ole üleriigilisi väärtusi, oli otstarbekas see riikliku kaitse alt välja arvata. Sealse maastiku säilimise peab tagama linna üldplaneering.

Uueveski orgu ja männikut hõlmav maastikukaitseala loodi 1990. aastal, kuid suuliste andmete kohaselt tühistas Viljandi linnavalitsus kaitseala kaitsekorra kaks või kolm aastat hiljem. Kahjuks ei leitud sellele kirjalikku kinnitust ja kaitseala oli keskkonnaregistrisse kantud ilma kaardikihita ehk välispiirita.

Ala riikliku kaitse alt väljaarvamise ettepaneku tegemise ajendiks oli tõsiasi, et juba 1992. või 1993. aastal taheti selle kaitsest loobuda. Tegemist oli sisuliselt registri andmete korrastamisega. Enne ala kaitse alt väljaarvamise ettepaneku tegemist hindas keskkonnaamet selle kaitse all hoidmise ja kaitsekorra uuendamise vajalikkust ning jõudis järeldusele, et kaitsmise jätkamine pole otstarbekas. Enne otsuse langetamist analüüsiti esmalt, kas loodusobjektil on endiselt kaitse alla võtmise eeldused, ja seejärel, kas kaitse jätkamine on nende eelduste säilitamiseks vajalik.

Keskkonnaregistri andmetel ei ole kaitsealal registreeritud ohustatud, haruldasi ja piirkonnale ainuomaseid liike, kooslusi ega elupaigatüüpe. Seal asub kultuurimälestis, XIX sajandist pärit Uueveski vesiveski. Alal puudub üleriigiline ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus, mida peaks kaitsma riiklikult. Uueveski org on Viljandi linna üldplaneeringuga määratud haljasalaks, mille toimimist ei tohi ehitus- ja arendustegevuse käigus ohtu seada, ning see staatus tagab ka edaspidi ala puhkemajandusliku väärtuse säilimise.