Häda mõistuse ja kunsti pärast

Valli Veigel Foto: Elmo Riig / Sakala

TAHAN VEEL kord rääkida mälestussambast, mis küll Viljandis olemas, kuid tõeliseks mälestusmärgiks pole saanud. Jutt on muidugi Jaak Joala kujust. Vähe on väikeses Viljandis avalikke asju, mis nii vägevasti polariseeriks avalikku arvamust sügavuti ja laiuti. Poolt või vastu, olla või mitte olla – selles on küsimus.

Mina koos paljude teistega olen poolt. Samas ei jõua see kogukond ära imestada ja imetleda meie linnaisade saamatust (või hoopis poliitilist trikitamist) kõiges, mis on seotud kõnesoleva kunstiteosega. Vanarahva tarkus ütleb, et pole häbiasi üks kord teatud räpa sisse astuda, aga väga piinlik on seda teha samas kohas teist ja veel kolmandatki korda.