Kelmid võtsid ohvri kontolt 800 eurot ja püüavad inimesi üha uute skeemide abil

Kelmid püüavad jõuda mitmesuguste veebirakenduste kaudu ohvrite pangakontodeni, et need tühjendada. Foto: Elmo Riig

Politsei hoiatab petturite eest, kes püüavad üha uute skeemide abil ohvritelt raha välja petta. Sel nädalal on kelmid kasutanud Viljandimaal postifirma Omniva kaubamärki, et raha välja petta ning teisipäeval jõudsid petised ühe siinse mehe pangakontol oleva 800 euroni.

Viljandi politseijaoskonna piirkonnavanem Meelis Lill nentis, et viimased nädalad on näidanud, kuidas kelmid on jätkuvalt hoos ning püüavad kõikvõimalike skeemide abil heausksete raha enda kätte saada. Näiteks sai politsei paar päeva tagasi teate, et ühele Viljandimaa inimesele tuli WhatsApi rakendusse kiri lingiga Omnivalt. Teataja avas lingi ning sattus lehele, kus tema pangaandmeid hakati küsima.

"Järgnes juba sõnum uue lingiga, mida teataja aga enam lahti ei teinud. Ta salvestas sõnumi ja kirja ära ning pöördus kelmusjuhtumi kahtlusega politsei poole," kirjeldas piirkonnavanem. Rahalist kahju see inimene ei saanud.

"Teisipäeval sai aga politsei teate, et ühe Viljandimaa mehe pangakontolt on tema teadmata võetud välja 800 eurot," tõi Meelis Lill näite ohvri jaoks kurvalt lõppenud kelmusjuhtumist. "Kuskile ei ole kadunud ka investeerimiskelmused, pangakelmused, ostu-müügikelmused ja teisedki kelmusliigid," nentis politseinik.

Lill lisas, et politseinikke teeb murelikuks seegi, et pensionireformiga tuleb turule korraga suur summa raha, mida kelmid proovivad kindlasti ära kasutada. "Siinkohal aitab inimese teadlikkus ja põhjalik eeltöö, kuhu oma raha paigutada. Alati tasub konsulteerida lähedastega, kui puudub kindlus otsuse tegemisel," selgitas Lill.

Ta tuletas meelde, et enne mistahes teenuse või toote soetamist mõnelt eraisikult või tundmatult firmalt tuleb kontrollida pakkuja tausta. "Pakkumised, mis tunduvad liiga head, et olla tõesed, seda enamasti polegi. Kui tehing või pakutav kaup tundub kahtlane, müüja on liigselt kiirustav või pealetükkiv, siis tasub tehing edasi lükata, et olla lõpuni kindel selle kvaliteedis ja olemasolus," kirjeldas piirkonnavanem.

Politseiniku sõnul käib rahast ilmajäämine kahjuks palju lihtsamalt ja kiiremini, kui raha tagasisaamine. Üha virtuaalsemaks muutuv keskkond muudab meie elu ja toimetusi aina lihtsamaks, kuid sellega kaasnevad ka ohud.

SOOVITUSED

Et kaitsta end võimalike petiste eest, tuleb järgida lihtsaid soovitusi.

• Kui sulle saabub pakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu või pakutakse müügiks toodet, mis on raskesti kättesaadav, siis suhtu sellesse ettevaatlikult. Kui pakkuja on tundmatu, tagant kiirustav ning pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis enamasti ongi tegemist pettusega. Oluline on säilitada rahu ja võtta endale aega mõtlemiseks.
• Ära jaga võõrastele oma ID-kaardi andmeid ja PIN-koode ega infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist. Ära sisesta kergekäeliselt oma krediitkaardi numbrit/pangaparoole, kui sult neid küsitakse. Pank ei küsi neid sinult kunagi e-kirja teel, tal on need tavaliselt olemas. Kui kahtled – helista oma panka ja küsi kas nad koguvad e-kirjade teel krediitkaardi numbreid/paroole.
• Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta. Enne, kui hakkad kas reaal- või virtuaalkeskkonnas rahalist tehingut sooritama, otsi interneti otsingumootoreid (näiteks Google, Neti) kasutades tehingu teise osapoole kohta infot. Tihti võib sealt leida varem petta saanud inimeste kommentaare ja vihjeid. Kui leidub viiteid, et tehingu teise poolega on varem olnud probleeme, peata tehing ning teavita isiku tegevusest politseid ja portaali haldajat. Alati tuleb olla ettevaatlik, kui kaupleja palub raha kanda eraisiku kontole.
• Ära lae tundmatu inimese palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
• Kui saad kahtlase kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada politsei- ja piirivalveameti infotelefonil 612 3000.
• Kindlasti ei tohi alluda sageli kasutatavale võttele, mil küsitakse mingil põhjusel, näiteks kaup läks kallimaks, raha juurde.
• Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse. Virtuaalkeskkonnas toimunud kelmuse korral teavita sellest kohe ka portaali pidajat. Kui sa ei ole kelmile veel raha välja maksnud või on raha niinimetatud vahekontol (broneeritud) ja väljamakset ei ole veel tehtud, teavita probleemist kohe deposiidi hoidjat (panka, väljamakse tegijat).

Allikas: politsei