/nginx/o/2024/03/22/15960500t1h1cc5.jpg)
/nginx/o/2021/06/02/13819940t1he39f.jpg)
Ehitusmaterjalide hinnad pürivad uutesse kõrgustesse, puidunappusele aitab lisaks koroonaviirusele kaasa Eestis tekkinud olukord, kus töölisi aetakse metsast välja. Viljandile tähendab see praegu, et laululava pinkide valmimine viibib.
Nordwood grupi juhataja Tõnu Ehrpaisi sõnutsi on tegu tervet Eestit hõlmava kriisiga, millele lahendust esialgu ei paista.
5. mail piirati Viljandi laululava istumisala ning töömehed hakkasid päevinäinud pinke lahti monteerima, et Roosu Puit saaks hakata nende puitosasid välja vahetama. Esialgu mai lõpuks valmima pidanud töö on takerdunud selle taha, et Eestis on männipuit otsa saanud ning firma pole pingutustest hoolimata suutnud rohkem kokku saada kui kaks kolmandikku nõutavast materjalist.
Tutvuste kaudu 18 prussi
«Olukord on praegu selline, et sain tutvuste kaudu – tutvuste kaudu, saate aru, selline on see asi praegu – teada, et Tallinnas on kaheksateist prussi männipuitu saadaval ühes laos. Praegu kaalume täiesti tõsiselt, kas sõidame neile Tallinna järele või mitte,» kirjeldas Roosu Puidu omanik Timo Teever esmaspäeval puiduturul valitsevat olukorda.
Teeveri sõnutsi on firma pöördunud pea kõigi saekaatrite ja puidutarnijate poole ning mingit abi sellest ei ole, sest keegi ei oska öelda, millal ja mis liiki puitu oleks võimalik saada.
«Ainus, kes on suutnud meile sobivat puitu tarnida, on Tartus asuv Puumarket, tellisime kõigist nende Eesti esindustest materjali Tartusse kokku ja olen ise korduvalt käinud seal laos sorteerimas, et oleks midagigi pinkideks vormida,» seisab Teeveri Viljandi linnavalitsusele koostatud pöördumises, millega ta palub ajapikendust ning avaldab lootust, et 21. juuniks võiks pingid valmis saada.
Teeveri sõnutsi oleks olukord märksa lihtsam, kui hanke tingimused lubaksid kasutada ka teist liiki puitu, sest peamiselt tislerifirmana tegutseval Roosu Puidul on korralik varu olemas, lisaks teeks see tarnijatega suhtlemise lihtsamaks. «Üks osa probleemist on muidugi ka see, et me teeme tavaliselt üsna väikeses mahus tööd, aga selle hanke jaoks on vaja umbes sama palju tihumeetreid, kui me ühes aastas tavaliselt ise kasutame,» nentis Teever muigamisi ja avaldas lootust, et linn mõistab olukorda. «Sellist olukorda nagu praegu ei ole ma ausalt öeldes ise varem kogenud. Aga eks loodame parimat!»
Kuna Roosu Puidul on veel vanast ajast varu olemas ja tootmismaht suhteliselt väike, siis on lootust rasked ajad üle elada. Kolme saetööstust ühendava Nordwoodi juhataja Tõnu Ehrpais hindab olukorra väga kriitiliseks ning leiab, et selline asi ei ole õigusriigile kohane ja olukorda annaks kirjeldada kui puidukriisi.
Raiekeelud ja puidukriis
«Me ei suuda täita lepingulisi kohustusi, mis meil võetud on,» lausus Tõnu Ehrpais. «Eesti kliendid on mõistvad, sest nad saavad tekkinud olukorrast aru, suurem mure on aga välismaiste klientidega, kes ei suuda mõista, et Eesti justkui ei ole Euroopaga samas õigusruumis. Küsivad, kuidas ei või raiuda, Euroopas ju võib.»
Ehrpais selgitas, et praegune puidukriis on mitmetahuline: esiteks on oma süü muidugi koroonaviirusel ning sellest tingitud tööseisakud, tarneraskused, ahelate ajutine katkemine ja muu mõjutab kõike, mitte ainult puidutööstust. Eestis võimendab probleemi aga poliitiline olukord. Eesti kohalik saetööstus ristab parajasti piike keskkonnaameti ja raiekeeldudega.
«Ühe ametkonna töö tulemusena on Euroopa Liidus praegu ainult ühes riigis sellised asjad võimalikud,» sõnas Ehrpais, pidades silmas keskkonnaametit. «Muidu võinuks arvata, et võimalik ainult Venemaal või Valgevenes, aga nüüd siis ka Eestis. Üks ametkond on terve sektori elu lihtsalt välja suretanud. Meid on tööta jäetud, pikaajalised tööelepingud klientidega on ohus, me oleme klientidele lepingulisi tarneid võlgu. Oleme ausalt öeldes sellise vana sotsriigi staatuses: ei suuda oma asju toimetada, ei suuda lepinguid täita.»
Kui Roosu Puit on hädas männipuidu leidmisega, siis tegelikult on Ehrpaisi sõnutsi pihta saanud terve puidutööstuse ahel. «Metsatöötajad on metsadest välja aetud, kuigi on dokumentatsioon, mis lubab neil seal olla, ning teadmine, et tegu on lubatud tegevusega,» kirjeldas Ehrpais olukorda.
Nordwoodi juhataja sõnutsi ollakse praegu olukorras, kus metsatööd ja saetööstused on osaliselt peatunud. «Meie grupis on kolm tööstust, üks neist on seisma jäänud, teised kaks jäävad kohe varsti seisma ning tõenäoliselt juulikuuks jõuab see seisak ka töötleva tööstuseni, sest toorainet lihtsalt pole. Järeltöötlemises me uusi lepinguid enam sõlmida ei saa, vanade täitmisega oleme hädas või varsti hädas. Aastakümnete pikkune töö partnerite leidmiseks jookseb lihtsalt liiva. Põhimõtteliselt korraldab Eesti Vabariik praegu metsa- ja puidusektori hävingut.»
Ehrpaisi kinnitusel tähendab olukord muu hulgas ka seda, et arvestada tuleb olulise hinnatõusuga, praegu on puidu hind kerkinud poolteisekordseks ning tulevikus tõuseb ilmselt veel. Lootusekiireks järeltöötlemisele on saematerjali tarnimine naaberriikidest, näiteks Venemaalt ja Lätist, mis aitaks ilmselt hinda stabiliseerida, aga endisele tasemele see tõenäoliselt ei lange. «Üks eksiarvamus on see, et Eesti justkui ekspordib palju palke. See on tegelikult vale, sest Eestis kasutatakse rohkem kui kohapeal toodetakse. 2020. aastal oli saematerjali import 1,5 miljonit tihumeetrit ja eksport 1,1 miljonit tihumeetrit. Töötlemata kujul eksporditakse Eestist ainult paberipuitu.»
Kuigi Ehrpaisi sõnutsi mõjutab puidukriis peamiselt maapiirkondi, eriti tööhõive puhul, siis puudutab see kaudselt kõiki inimesi. «Näiteks hakkavad keskkütte hinnad varsti ilmselt kerkima,» tõi ta näite. «Palju sõltub muidugi sellest, kui kaua see kriis kestab ning kui kaua vanad varud vastu peavad. Kui kohalik olukord metsades ei lahene, siis kui kiiresti suudetakse uued tarneahelad paika panna, et materjali importida. Korralikul peremehel on järgmise talve küttepuud praegu juba kuivamas, aga kui olukord ei lahene, siis tuleb ka näiteks seal hinnatõusuga arvestada,» rääkis ta.
Kui see olukord jääbki kestma, et järgmistel aastatel Eesti metsatööstus töötab üheksa kuud, siis kallineb Ehrpaisi hinnangul ka ülestöötamise hind ja järjest rohkem puitu tuleb teistest riikidest importida. «Kõik see jõuab lõpuks ühel või teisel kujul tarbijateni. Hinnatõusust ei pääse keegi, minge vaadake praegu ehituspoes kaupade hindasid ja saadavust.»
Ehrpais lisas, et praegu ei tundu olukorrale mingit lahendust paistvat, sest metsa- ja puidutööstus on pöördunud abi saamiseks kõikvõimalike ametite ja organite poole, abi pole aga saadud. «Õigusriigile selline asi päris kohane ei ole.»
Minister taunib ametnike tegevust
Keskkonnaamet on tänavu varasemast sagedamini keelanud pesitsevate lindude kaitseks raietöid, kuid keskkonnaminister Tõnis Mölder leiab, et keskkonnaamet on tegutsenud ebaproportsionaalselt.
Minister saatis ametile kirja, milles selgitab, et kevadiste häiringute määramisele ja tegevuste piiramisele tuleb läheneda juhtumipõhiselt ning lähtuda mõistlikkuse ja proportsionaalsuse printsiibist.
Mölder kirjutas, et looduskaitseseadust ega ka ühtegi määrust pole muudetud, seega tundub keskkonnaameti praktika muutus järelevalve asjus, tingimuste seadmiseta metsateatiste kinnitamisel, ebaproportsionaalne ega ole andnud metsandussektoril praktika muutusega piisavalt aega kohaneda.
Senine praktika lähtub riigimetsas peetavast üldisest raierahust 15. aprillist 15. juunini, sõltumata metsa kaitserežiimist. Samal perioodil on vabatahtlikku raierahu pidanud ka märkimisväärne osa erametsaomanikest.