COVID-19 ⟩ Viljandimaa reoveeproovid näitavad head või rahuldavat koroonaviiruse seisu

Möödunud nädala proovide põhjal on Viljandi linnas koroonaviiruse kogus reovees väike, kuid Võhmas ja Karksi-Nuias on see suurem. Foto: Tartu Ülikool

Tartu ülikooli juhitava seireuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse koguse jätkuvat kahanemist reovees. Üldpildist eristub tunduvalt vaid Ida-Virumaa, kus viirusetase on Eesti keskmisest viis korda kõrgem. Viljandimaal on tulemused kas rahuldavad või head.

Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on tublisti kasvanud nende kohtade arv, kus reovee viirusesisaldus on väike. «Väikese viirusesisaldusega kohtade osakaal on praegu võrreldav sügisese tasemega,» täpsustas Tenson.

Teatavasti liigitavad teadurid viiruse leidumist piirkondades valgusfoori süsteemi järgi: punane näitab suurt, kollane keskmist ja roheline väikest levikut. Visalt toimuvate muutuste paremaks ilmestamiseks on uuringutulemusi kajastavale kaardile lisatud veel üks värv, oranž, mis aitab eristada suurt viirusesisaldust väga suurest. Eelmise nädala tulemuste põhjal on Viljandi värv kaardil roheline ning see tähendab, et Viljandi reovees leidub viirust vähe. Küll aga on Võhma ja Karksi-Nuia oranžid, mis näitab seal keskmisest suuremat levikut. 

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks, mitte hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. See annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt. Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.