/nginx/o/2012/02/02/937956t1h9a8e.jpg)
Eesti Televisioonis jookseb põnev loodusdokk «Igavene ränne», milles loomade ja lindude tegevust saadavad klaverimäng, trummipaugatused ja puhkpillihüüded — mitte küll kõrvulukustavalt, kuid siiski loodushääli summutavalt. Ehkki tekkiv sümfoonia on nüansirikas, saab seda korraga liiga palju. Huvitav oleks ju kuulata eksootiliste lindude laulu või loomade häälitsusi.
Tekib tunne, nagu ei suudakski tänapäeva inimese kõrv helisid vastu võtta, kui neid ei ole tembitud muusikaga. Kas me ei oska või ei taha enam nautida looduse hääli või vaikust?
Muusika mängib autos, tööl, poes ja kodus. Tervisejooksule minnes paneme klapid pähe. Metsas piknikut pidades laseme makil autos tümpsuda.
Tean inimesi, kes kinnitavad, et vaikus teeb neid närviliseks ja paneb kõrvad undama, sestap peab kuskilt kostma rahustavaid hääli. Hea heliteos rikastab meeli ja pakub naudingut, kuid kas muusika peab ikka kõlama kogu aeg ja igal pool?
/nginx/o/2016/02/01/4957589t1h3593.jpg)