:format(webp)/nginx/o/2017/09/22/7125107t1h6f90.jpg)
/nginx/o/2021/05/27/13807260t1hb4cb.jpg)
Selle nädala algul löödi kopp maasse Tarvastu gümnaasiumi staadionil, et anda sellele sügiseks uus ilme. Samuti käivad tööd Suure-Jaani gümnaasiumi staadionil, mis peaks valmima augustis. Need kaks staadioni on vaid väike, samas tähtis osa maakonna spordirajatiste võrgustikust, mis on tarvis ajakohastada.
Viljandi valla ainsa, Tarvastu gümnaasiumi staadion saab rekonstrueerimise tulemusena korraliku jooksuraja, kaugushüppekastid, kuulitõukesektori, kõrgus- ja teivashüppeala ning tartaankatte nii jooksu- kui hoovõturadadele. Samuti lahendatakse sajuvee ärajuhtimine ning ehitatakse välijõusaal ja staadionimaja spordiinventari hoiustamiseks.
«Eks me ole selle staadioni kordategemisest aastaid mõelnud ja püüdnud seda mõtet realiseerida,» ütles vallavanem Alar Karu. «Staadionid ja võimlad tuleb korda teha, et inimeste huvi sportimise vastu kasvaks ning sinna saaks ka rohkem noori meelitada. Aegunud ja inetule staadionile minna ei taheta.»
Abivallavanem Rein Antoni sõnul on Tarvastu gümnaasium valla suurim kool ning selle staadion oli aastate jooksul amortiseerunud. «Seepärast otsustati detailplaneeringu elluviimist alustada just staadioni rekonstrueerimisest.»
Detailplaneeringu kehtestas vallavalitsus 2019. aastal. Samal ajal planeeriti uus kooli ja staadioni teenindav parkla, mis võiks olla tööde teine etapp.
«Vallas on oma järjekord, mis staadioni ja millal me korda teeme. Oleme kõik staadionid ära kaardistanud ja alustame nii-öelda uhkematest, kust on rohkem kasusaajaid. Oluline on see, et kõigis koolides saaks õppekavas ettenähtud spordialasid harrastada,» rääkis Karu.
Järgmisena on tema sõnul plaanis ette võtta Saarepeedi kooli staadion. «Selleks on detailplaneering tehtud ning liigume projektiga edasi.» Renoveerimist vajavad veel Holstre, Kalmetu ja Kolga-Jaani kooli staadion ning investeerida tuleb ka Paistu ja Leie kooli jalgpalliplatsi. «Nii uhkeid kui Tarvastu gümnaasiumi oma me teisi staadione muidugi ei tee: võtame arvesse ka laste arvu koolis.»
Vähemate õpilastega kooli staadioni puhul peetakse Karu sõnul silmas, et see oleks väike ja moodne. «Et see oleks soodne, optimaalne ja nüüdisaegne. Näiteks tartaankattest ei tahaks küll loobuda. Nii et kui laps naelikutega võistlustele läheb, poleks selline staadionikate tema jaoks midagi uut.»
Läinud aastal avati juba Heimtali kooli staadion. Erinevalt sellest, mis on mõeldud ka võistluste korraldamiseks, ei tule pelgalt treeningstaadioniks kavandatava Tarvastu gümnaasiumi staadionile kunstmuru.
Nagu Karu nentis, sai Tarvastu gümnaasiumi staadioni ehitamisega seoses ka mõni puu maha võetud. «Seal on tartaankate: see ei ole umbne ja sealt läheb vesi läbi. Kui puud oleksid läheduses, koguneks sinna õietolmu ja leherämpsu. Niisamuti on murule vajalik, et puud sinna varje ei heidaks.»
Tarvastu staadioni rekonstrueerimiseks korraldatud riigihanke võitjaks tunnistati märtsis aktsiaselts YIT Eesti, kelle pakkumine oli 735 295,25 eurot. Sellest summast 150 000 eurot tuleb maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest.
YIT Eesti ehitas ka Heimtali staadioni ja vallavanem jäi tööga igati rahule. «Koostöö sujus ja töö oli kiire. Mul oli hea meel, et just tema hanke võitis.»
Nelja aasta jooksul on Viljandi vald kahe kooli staadionidesse investeerinud poolteist miljonit. «See on läbi nende aastate üks suurimaid investeeringuid olnud. Ja need on väga õiged investeeringud – noortesse,» lausus Alar Karu.
Suure-Jaanis käib kibekiire töö
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani kooli staadionil on ehitustööd täies hoos.
«Võib öelda, et must töö on tehtud ja oleme graafikus. Selle nädala lõpuks saavad torutööd valmis ja drenaažid pandud,» rääkis valla spordi- ja noorsootööspetsialist Mati Adamson. «Praegu käib killustiku panemine jooksurajale, sõelutakse mulda ja peagi asutakse tänavakive paigaldama. Hakkab juba kujunema!»
Küsimusele, millal kõik korras võiks olla, vastas Adamson: «Pigem saavad tööd valmis juuli lõpus või augustis. Kõik oleneb siirdemurust ja ilmast.»
Suure-Jaanis rekonstrueerivad staadioni hanke võitnud peatöövõtja, osaühing Nordpont ning alltöövõtja, osaühing RVT Ehitus. Töö maksumus koos käibemaksuga on 776 160 eurot.
Selle üle, et staadion peagi värske välimuse saab, tundis Adamson suurt heameelt. «Muidugi olen rahul, arvestades, et meie staadion oli üsna nutuses seisus. See on 1968. aastal ehitatud. Vaatasin vanu materjale: juba 2007. aastal liikus selle staadioni uuendamine arengukavades. Võttis küll natuke rohkem aega, aga staadionivõrk areneb.»
Pärimise peale, millised valla staadionid veel uuenduskuuri vajaksid, nimetas Adamson Võhma ja Olustvere oma. Samas toonitas ta, et tema on ametnik ja tema pädevusse kuulub ettepanekute tegemine, otsustamine käib kõrgemal.
«Võhma staadionil oleks tarvis keskmine parandusremont teha jalgpalliväljakul. Olustveres on staadion päris nutuses seisus. Seal on põhikool, teenindus- ja maamajanduskool ja suur lasteaed. Vaja oleks sellist keskpäraselt korras staadioni, mitte midagi massiivset ja võimast.»
Arengukava ettepanekuna on Adamson oma sõnul kirja pannud ka Kõpu spordihoone ümbruse korrastamise. «Mis siin salata: Kõpu spordihoone ümber puuduvad välispordivõimalused,» nentis ta.
Linnastaadion saab uue murukatte
12 aastat tagasi kapitaalselt ümber ehitatud Viljandi linnastaadionile pannakse sügisel uus muruvaip, niisamuti uuendatakse teivashüppe- ja kõrgushüppesektori ning kaugushüpperaja tartaankatet. Tööks on linnal 124 200 eurot, millest pisut üle poole kulub muru vahetamisele. Seejuures saab linn nimetatud summast 55 200 eurot riigilt maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusena.
Linnapea Madis Timpson ütles, et Viljandi staadionide seisukorra üle päris nuriseda ei saa. «Aga kindlasti saab paremini ja liigume selles suunas.»
Timpson tõi heaks näiteks tunamullu osaliselt renoveeritud Paalinna kooli staadioni. Samas tunnistas ta, et investeeringut nõuavad nii Jakobsoni kooli staadion kui ka Kesklinna kooli muruplatsiga palliväljak. «Kindlasti on selleks vajadus. Näiteks Kesklinna kooli juurde võiks ehitada ka jooksusirge ja kaugushüppekasti.»
Mäletatavasti sai Jakobsoni kool 2018. aastal riigikogu katuseraha eest staadioni kõrvale uue asfaltplatsi, millel on võimalik korvpalli mängida, Kesklinna kool aga 2017. aastal kunstmurukattega väljakud.
Selles, et staadionid peaksid olema igati ajakohased, on veendunud ka Timpson. «Räämas staadionil ei taheta käia. Staadion peaks olema koht, mis on valgustatud. Samal ajal, kui laps läheb jalgpalli mängima, saab lapsevanem seal joosta. Selles suunas tuleb liikuda. Terves kehas on terve vaim,» kõneles ta ning rõhutas, et tähtis on lapsi rohkem liikuma ärgitada. «Paraku ei tohtinud Paalalinna kooli renoveerimisel sentigi euroraha kulutada sporditaristu ehitamiseks. Sellest oli päris kahju. Aga küll need, kel spordipisikut on, leiavad ka lahenduse. Lähimatel aastatel muutub olukord paremaks.»
Mulgi vallas on tingimused suurepärased
Mulgi vallas on sportimisvõimalused vallavanem Imre Jugomäe hinnangul väga head. Mullu sai renoveeritud Abja gümnaasiumi staadion Abja-Paluojal, samuti on heas seisus 2012. aastal uuenduskuuri läbinud Kitzbergi gümnaasiumi staadion Karksi-Nuias.
«Abja staadion on ühtlasi valla kõige uuem staadion,» märkis Jugomäe. Selle uuendamine koos inventariga läks maksma 370 000 eurot. Töö tegi osaühing Tavt. Niisamuti uuendati eelmisel ja sel aastal Karksi-Nuia staadioni tartaankatet.
«Niisiis saab öelda, et sportimistingimused on meil suurepärased ja staadionidega on seis väga hea,» lausus Jugomäe. «Meie ülesanne on staadione hoida, et need ei amortiseeruks. Staadionid ei ole objektid, mida peaks olema iga 20–30 kilomeetri tagant. Need on kohtades, kus need on ajalooliselt olnud, ja neid oleme ka renoveerinud.»