Valitsus kinnitas Viljandi maastikukaitseala uue eeskirja

Viljandimaal arvati kaitse alt arvati välja Viljandi järve kaldal olev Närska botaaniline mikrokaitseala. Samas jäävad seal kehtima isendikaitse regulatsioonid. Foto: Marko Saarm

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul kinnitas valitsus Viljandi maastikukaitseala uuendatud kaitsekorra ja piiri ning arvas kaitse alt välja 12 Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonnas asuvat objekti. Viljandimaal kaotas kaitsealuse staatuse Närska botaaniline mikrokaitseala.

Viljandi maastikukaitseala on loodud väärtusliku maastiku ja elupaikade kaitseks, kirjutas täna keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Marju Maasik. "Kaitseala tuumiku moodustavad Tänassilma–Viljandi–Raudna orustiku keskosa ja selles asuv Viljandi järv," seisis teates. "Viljandi maastikukaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1964. aastast. Kaitse-eeskirja

uuendamisega viiakse kaitsekord kooskõlla kehtivate õigusaktidega ja kaitseala piir vastavusse uuenenud kaardimaterjaliga."

Täpsustusena on kaitse-eesmärkidesse lisatud looduse mitmekesisuse kaitse, sel alal kaitstakse nüüdsest ka saarma ja III kaitsekategooria kalaliigi hingu elupaiku. Viljandi maastikukaitseala koosseisu jääb Viljandi lossipark ning kaks kaitsealust üksikobjekti: Sammuli rahn ja Viljandi lossimägede paljand.

Keskkonnaministeeriumi teatel on kaitseala piiranguvööndis valitseja nõusolekul lubatud turberaie kuni üks hektar ja hall-lepikutes lageraie kuni 0,5 hektari suuruse langina. "Maastikuilme ja metsa elustiku mitmekesisuse ning puhkemetsa üldilme säilimiseks on ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud üle 120-aastaste okaspuude ning üle 80-aastaste lehtpuude raie, välja arvatud kuivanud ja külastajatele ohtlikud puud."

Uus kaitsekord täpsustab, et kaitsealal on lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud metsamaal, poollooduslikul rohumaal, veekogus ja veekaitsevööndis. "Täpsustus on vajalik, kuna kaitseala territooriumil asuvad linna haljasalad, kus võib tekkida vajadus kahjurite, eelkõige Sosnovski karuputke tõrjeks," kirjutatakse teates.

Kaitsealal on üldjuhul lubatud ujuvvahendiga sõita, välja arvatud 15. märtsist kuni 30. juunini Viljandi järve Orika otsas 700 meetri kauguseni Raudna jõe lähtest. Piirang ei kehti järelevalve- ja päästetöödel.

Lisandub leevendus, et kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning täpsustatud on ehitamise tingimusi. Kaitseala uus pindala on 364,5 hektarit ja välispiiri korrigeerimisel on see vähenenud 2,3 hektari võrra.

Viljandi maastikukaitseala asub Viljandi linnas ja Viljandi vallas Vardja külas.

Kaheteistkümne objekti hulgas, mis Eestis kaitse alt välja arvati oli vaid üks Viljandimaa objekt – Närska botaaniline mikrokaitseala.

Tegemist on nõukogude ajal kaitse alla võetud objektiga, mille puhul analüüsid näitavad, et riikliku kaitse all hoidmise eeldusi enam pole. Edaspidi võib neid alasid kasutada ja majandada üldises korras, samas kehtivad seal jätkuvalt muud piirangud.

Närska botaanilise mikrokaitsealal jäävad kehtima isendikaitse regulatsioonid.