Oma elu seni parima hamburgeri sõin ma ühes Washingtoni Hiinalinna piiril asuvas kiirtoidukohas. Mul pole aimugi, mis oli selle koha nimi, aga ma ei tunne ennast seepärast ka sugugi halvasti, sest kui mu toit valmis oli saanud, kisas teenindaja üle saali: «Hunt!», ehkki olin talle enne selge sõnaga öelnud oma nime Hans. Meie seltskonna liikmete nimedest suutsid teenindajad õigesti kirja panna vaid ühe – Mary (seda on Ameerikas ka raske ära vussida) –, burgereid valmistasid nad samas ideaalselt.
Tellijale