R, 9.12.2022

Metsküla hakkaja rahvas naudib ühise töö vilju

Egon Valdaru
, reporter
Metsküla hakkaja rahvas naudib ühise töö vilju
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kiigeplats on valminud külaelanike ühise jõupingutuse tulemusena.
Kiigeplats on valminud külaelanike ühise jõupingutuse tulemusena. Foto: Elmo Riig

Mullu Viljandimaa aasta külaks­ valitud ja tänavu ­Eesti aasta külaks kandideeriv ­Mets­küla on ääremaal elamisest ­teinud trumbi viimase ­tosina aastaga, mil elu parandamise nimel on tegutsenud küla­rahvas üheskoos.

Mullusest läbib küla asfalttee ja majapidamisteni jõuab ülikiire internet. Mõeldud on ka silmailule: postkaste ja bussiootekoda ehivad Kõpu kihelkonna rahvariiete värvid.

Vuntsitud talusüdamed

Bussijaama läheduses pandi tänavu püsti suur kaart, kuhu on märgitud küla tähtsamad punktid ning ruutkoodi abil saab nendega interaktiivselt tutvust teha. Sinna rajati ka parkimisplats, kus vanemad bussilt tulevaid lapsi autoga turvaliselt oodata saavad. Hajaküla taluõued on kenasti üles vuntsitud, mitu neist on kauni kodu konkursil võite pälvinud. Neist kuulsaim, Nõrga talu kasvatab lilli, korraldab lillepäevi ning uhkeldab imposantse floksikoguga.

Nõrga talu 17-aastane peretütar Annabel Kukk kogub Eestis tuntust andeka kunstnikuna. Tema meelest on Metskülas hea ja turvaline kasvada. «Kui kõnnin metsas või põldude vahel ja näen kaugelt kedagi, siis lehvitame ja naeratame. See on hea tunne. Külaelanikud on teineteisest piisavalt kaugel, aga samas nii lähedal,» rääkis Annabel Kukk. «Elame sümbioosis loodusega. Siin on palju mõnusat vaikust, õhku ja ruumi. See on tore ning kompenseerib selle, et kooli või kuhugi mujale saamiseks on vaja palju sõita.»

Külaseltsi juhatuse liikmed Andres Vinni ja Maie Arba suure Metsküla kaardi juures, millel olevaid punkte saab ruutkoodi järgi ka interaktiivselt jälgida.
Külaseltsi juhatuse liikmed Andres Vinni ja Maie Arba suure Metsküla kaardi juures, millel olevaid punkte saab ruutkoodi järgi ka interaktiivselt jälgida. Foto: Elmo Riig

Metskülas elab ka harrastuskunstnik Ado Jürgen ning naaberkülast Lubjassaare talust on pärit esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik Johann Köler. «Oleme Köleriga samast mullast sirgunud kunstnikud: temagi oli sarnases miljöös ja vanas talumajas kasvanud,» kõneles Annabel Kukk.

Sakala kohtus külaseltsi Kodupaik Metsküla juhatusse kuuluvate Tupe talu perenaise Maie Arba ja Kivioja talu peremehe Andres Vinniga teisipäeval Tupe talus, mis pälvis 2017. aastal Viljandimaa kauneima maakodu tiitli.

Andres Vinni sõnutsi oli selles, et külaselts 2007. aastal asutati ja aktiivseks muutus, suur roll omavalitsuste liitumisel: Suure-Jaani vallas jäädi ääremaaks ning oli oht, et elukvaliteet halveneb. Külaseltsi selgrooks sai noor ja toimekas, tohutu töövõimega ettevõtja Eduard Sangernebo, kes sõprade abiga palju ära tegi. Aegamisi kasvas külaseltsi liikmete arv: praeguseks on aktiivseid liikmeid 35. Külas on 162 elanikku, neist enim on vanuses 0–60, seega on väga palju noori.

Praegu on kõigis taludes elanikud. Vahepeal leidis Metskülas endale uue kodu kümmekond peret, kes vana talumaja renoveerisid või päris uue maja ehitasid.

2017. aastal Viljandimaa kauneima maakodu tiitli pälvinud Tupe talu näeb kõrgelt vaadates välja niisugune.
2017. aastal Viljandimaa kauneima maakodu tiitli pälvinud Tupe talu näeb kõrgelt vaadates välja niisugune. Foto: Elmo Riig

Ühistel talgutel niideti kraave, korrastati rahvamaja kinnistu, seejärel valmis külaplats, kuhu kerkis suur kiik, väike korvpalliväljak ja külamaja-varjualune, laste mänguväljak ja võrkpalliplats. Esialgsed katsed paisjärve äärde avalik ujumiskoht rajada on luhtunud, aga see unistus püsib.

Andres Vinni sõnutsi on lisaks külavanem Eduard Sangernebole olnud äärmiselt aktiivne just Maie Arba. «Me ei ole jäänud lootma riigile või vallale ja oleme ise asju ära teinud. Vald on õnneks toetanud projektiraha taotlustes vajalike omaosalustega,» rääkis Vinni.

Maie Arba kinnitas, et suhted vallaga on head. «Teeme koostööd nii mittetulundusühingute ümarlauas kui praegu menetluses oleva üldplaneeringu aruteludes,» lisas ta.

Mõni aasta tagasi jõudis optilise valguskaabli abil Metskülla ülikiire internet ning külaselts kandis hoolt, et see jõuaks küla südamest kolme kilomeetri raadiuses iga soovijani. Üheskoos jõuti niikaugele, et soovija pidi omast taskust ühenduse taluni jõudmiseks maksma 375 eurot, vald andis lõviosa kaabli vedamiseks vajalikust rahast. «Meie siin viisime inimestele selle viimase miili, mida riik on lubanud, aga tegelikult ju oma lubadust ei täida,» sõnas Andres Vinni.

Selle ettevõtmise kõige tähtsam lüli oli eakas Ako Luts. Vahelaane talu peremees oli häälekas nõudja ja toimekas asjaajaja ka selles, et Metsküla sai endale mullu riigimaanteele mustkatte. Aega oli selleks kulunud 21 aastat. Pikka aega pidas Ako Luts selle saamise nimel ametkondadega võitlust ning külal tuli aina tõestada, et seal on piisavalt liiklust.

Küla postkastide juures on Kõpu kihelkonna seelikumustrid.
Küla postkastide juures on Kõpu kihelkonna seelikumustrid. Foto: Elmo Riig

«Nüüd on kõik rahul ja sõitmist on palju, aga varem käis maanteeamet teekoormust mõõtmas sügiseti porise ilmaga, kui liikumist oli tahes-tahtmata vähem. Kes see ikka, auto kõhtupidi poris, ukerdada tahtis,» meenutas Andres Vinni.

Viimastel aastatel on tänu ühistranspordikeskusele ka bussiliiklus märgatavalt paranenud ning koolibuss sai õigetel aegadel sõitma. Iga nädal käib Metskülas kauplusauto.

Arengukava ja koolitused

Maie Arba sõnutsi oli külas koostatud arengukava 2008.–2019. aastaks ning nüüd järgitakse seda, mis hõlmab aastaid 2019–2029. On loodud traditsioonid: tehakse talguid ja jaanituld ning augustis peetakse küla sünnipäeva, on uuritud kultuuri ja ajalugu. Palju infot on saadud külalehest, mida kohalik elanik Vaike Birk andis välja 1990. aastatel. Teise maailmasõja eelsest ajast on Metsküla teada vägeva külana, kus peeti simmaneid ja oli oma rahvamaja.

Ligikaudu kolmandiku külast hõlmab Soomaa. Ruunaraiped on suurepärane paik matkamiseks ja puhkamiseks, ümbruskonnas on mõnusad seene- ja marjametsad. Viimasel ajal on Metskülas rohkem hunte nähtud. «Praegu elab siin kaks kuni neli hunti, nad näitavad end isegi päeval ja see on veidi hirmutav,» lausus Andres Vinni. Lisaks on nähtud mesikäppa luusimas. Maie Arba lisas, et tema võib üht rebast peaaegu omaks pidada.

Annabel Kukk tegi selle töö kaks aastat tagasi 15-aastasena.
Annabel Kukk tegi selle töö kaks aastat tagasi 15-aastasena. Foto: Elmo Riig

Tehtud on koolitusi, et inimesed sissetuleku saamiseks aiandusega tegeleksid. Andres Vinni sõnutsi on olnud musta sõstra teemalisi koolitusi ja maasikakasvatuse oma on tulekul, mõttes on küüslaugukasvatusloeng.

Külavanem Eduard Sangernebo rajas paar aastat tagasi kümnehektarilise musta sõstra kasvatuse, teisel külaelanikul on paar hektarit maasikaid. «Oleme mõelnud ühise külmhoone soetamisele, see võimaldaks elanikel realiseerimismuresid leevendada,» ütles Andres Vinni.

Ühel oskustega külamehel aidati nõu ja jõuga puidutöökoda rajada. Nüüd teeb osaühing Roosu Puit uksi, aknaid ja kappe. «Koostöös peitub jõud: ühel on kopp, teisel auto, kolmandal midagi muud,» lausus Andres Vinni. Palju on mõeldud külas lastele: korraldatud on metsaretki ja mullu toimus nutivaba koostööpäev Tipu looduskoolis.

«Tahame, et meie küla oleks veel kaua tegus ja nooruslik,» sõnas Maie Arba.

Märksõnad
Tagasi üles