/nginx/o/2009/01/22/121119t1h353a.jpg)
Aasta algul mitu korda suurenenud tsiviilkohtumenetluse alustamise riigilõiv paneb kaebajaid kohtu poole pöördumise mõttekuses kahtlema.
Riik küsib kohtutee alustamisel kopsakaid lõive
/nginx/o/2023/11/21/15732803t1h2c40.jpg)
22. jaanuar 2009, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teiste seas tajuvad lõivude suurendamist valusa hoobina võlglastega hädas olevad korteriühistud. Viljandis Reinu teel kahte elamut hõlmava ühistu esimeest Gunnar Krauset hämmastab kõige enam see, et lõiv kasvas üleöö peaaegu 400 protsenti.
Krausel oli kavas jaanuari esimestel päevadel maakohtule esitada hagiavaldus, et nõuda ühelt pikka aega kommunaalmaksete tasumisest kõrvale hoidnud korteriomanikult sisse 27 000 krooni suurune võlg. Kui detsembris kaasnenuks sellist summat puudutava kaebusega 1400-kroonine lõiv, siis nüüd tulnuks maksta juba 6000 krooni.
«Selline asi on täiesti arusaamatu, sel puudub igasugune loogika!» pahandas Krause.
6000 krooni on esimehe väitel ühistule suur summa, mis kuluks hädasti ära mõne töö tegemiseks. Lisaks on tema arvates kummaline, kui kohus küsib menetluse algatamise eest peaaegu neljandiku vaidlusalusest võlast.
«Isegi kui kohus raha pärast otsuse tegemist meie kasuks võlglaselt välja nõuab, on see meile pikaks ajaks kadunud. Pealegi on teada küllalt juhtumeid, kus asjaajamine jääb toppama ning isegi riik ei suuda oma õigust maksma panna.»
Kohtuväliselt võlglasega kokkuleppele jõuda Krause enam võimalikuks ei pea, sest inimene polevat püüdnud küsimust lahendada, ehkki seda on talle kahe aasta vältel palju kordi meelde tuletatud.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmuse selgituse kohaselt tõsteti 1. jaanuarist nii tsiviilkohtumenetluse kui halduskohtumenetluse riigilõivu ning seejuures peeti silmas, et teisena nimetatud jääksid esimestest tunduvalt madalamaks.
«Riigilõivude suurendamise eesmärk oli viia need osaliselt vastavusse kohtumenetluse tegelike kuludega,» põhjendas ministeeriumi pressiesindaja. «Euroopas on levinud traditsioon, et riigilõivud peavad katma eraõiguslike vaidluste kohtuliku lahendamise kulud ehk teisisõnu lahendatakse eravaidlused kõikjal poolte enda arvelt, mis on ka loogiline. Kohtu töö on kallis ja tädi Maali ei peaks tasuma näiteks kahe suurärimehe omavahelise vaidluse eest.»