Kui targad me oleme?

Aune Valk
, programmi koordinaator
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aune Valk
Aune Valk Foto: Erakogu

KUI KÄIMASOLEV rahvaloendus tahab välja selgitada, kui palju meid on, siis augustis alanud uuring «TEAN ja OSKAN» püüab teada saada, kui targad me oleme. Teisisõnu: kui me pole suured arvult, kas oleme seda siis vaimult? Uuring selgitab, kui head on meie oskused ning kas need vastavad ühiskonna vajadustele.

Kas tuleme toime ülemaailmses konkurentsis, milles lihtsamad töökohad liiguvad sinna, kus palgad on madalamad? Kas meie oskusi hinnatakse? Kas palk ja tööle saamise võimalused sõltuvad oskustest ja omandatud haridusest või millestki muust? Mismoodi hoida ja parandada oskusi ka vanemas eas?

Küsimusi on palju ja vastajaidki ohtralt: uuringus osalemise kutse on saanud 13 000 inimest, sealhulgas Viljandimaalt 498, kellest Viljandis elab 175.

Nii suure valimiga uuringut pole Eestis varem tehtud. Küsitlejaid on tööl üle saja: Viljandi maakonnas Viktor Mäger, Karmen Ruga, Malle Vaheoja, Heidi Türk, Riina Laam, Kaidi Kõva, Sirje Hansen ja Maria Pruus.

AUGUSTIS ALANUD andmekogumine näitab, et uuringus osalejad peavad igapäevaeluga seonduvate ülesannete lahendamist põnevaks. Alustanutest jätavad vastamise pooleli üksnes vähesed.

Paraku on inimesi keeruline leida, sest paljud ei ela rahvastikuregistrisse märgitud aadressil, kortermajade uksed on lukus ja raske on tabada aega, mil uuringusse kaasatu on kodus. Seepärast palume kõigil, kes on saanud uuringukutse, helistada oma küsitlejale kirjas toodud telefoninumbril.

Pahatihti peavad küsitlejad selgitama küsitletavatele, miks peavad vastama just nemad ning mis siis juhtub, kui üks jätab vastamata. Ühest polekski ehk probleemi, aga kui eri põhjustel jätab vastamata iga kolmas või koguni iga teine, saadakse ülaltoodud küsimustele ilmselgelt kallutatud vastused.

Praeguseks oleme vastuse saanud vähem kui igalt teiselt küsitletavalt ja sellise vastamisprotsendi puhul võidakse Eesti vastused rahvusvahelisest võrdlusest kõrvale jätta.
Viljandi maakonnas leidub valdu, kus vastanuid on palju: näiteks Kolga-Jaanis ja Suure-Jaanis üle 60 protsendi. Viljandis on neid 47 protsenti — veidi üle Eesti keskmise. Seevastu Karksi, Halliste, Pärsti ja Tarvastu vallas jääb vastanute protsent praegu alla 30.

IGA VALIMISSE sattunu esindab umbes 70 endasarnast ning kui tema ei osale, jäävad arvestamata ka nende arvamused. Ühtegi valimisse kutsutut asendada ei saa. Sellest tuleneb palve: teie arvamus ja kogemused maksavad, palun leidke veidi aega ja osalege uuringus.

Meie anname teile vastutasuks kingituse: võimaluse valida ajakirjatellimus kaheks kuni 18 kuuks. Samuti saame kinnitada, et uuringu tulemusi arvestatakse tulevikus haridusteemalistes otsustes, mis on tähtsad nii teile kui teie lastele.

Ja muidugi on teie osalus tähtis, selgitamaks, kui targad me oleme, võrreldes oma naabritega Venemaal, Soomes ja Rootsis ning nendegagi, kes elavad Jaapanis, Austraalias ja Ameerikas.

Uuring on korraldatud majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni OECD eestvõttel. Eestis teevad seda haridus- ja teadusministeerium ning statistikaamet. Rahastab Euroopa sotsiaalfond. Muudame koos meie kõigi elu targemaks!
Vaata ka www.hm.ee/piaac ja otsi Youtube’ist «TEAN ja OSKAN».

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles