Tartu labor leidis jaanuari algul Nuia jahiseltsi meeste lastud metssea lihast suures koguses inimorganismile ohtlikke keeritsussi vastseid.
Metssea lihas peitus keeritsuss
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui laskja tõi proovi ülevaatamiseks minu kätte, leidsin ühe vastse, Tartu veterinaar- ja toidulaboris aga leiti 50 grammist lihast 238 vastset,» ütles Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Veljo Kask, kes on läbinud ulukiliha kontrollimise koolituse.
Kase sõnul pole keeritsussi Viljandimaa metssigadel juba aastaid leitud, kuid see pole ka kuhugi kadunud.
«Keeritsussi lemmikpaigad looma organismis on kohtades, kus lihased intensiivsemalt töötavad ja veri aktiivsemalt ringleb, eriti lihaste ja kõõluste liitumiskohtades,» selgitas jahimees.
Veljo Kask ütles, et kui inimese organismis on keeritsussi vastseid suures koguses, võib see ka surmavaks osutuda. «See on nagu paljude haiguste ja parasiitidega, et loomadel mõjuvad nad kergemalt, inimestele raskemalt,» nentis Kask.
Viljandimaa jahimeeste liidu tegevjuht Ulvi Lomp ütles, et keeritsussi leidmine on jahimeestele hoiatuseks, et metssea liha tuleb kindlasti lasta veterinaararstil või laboris kontrollida. See toiming on kohustuslik.
Inimese sooltesse sattunud vastsed levivad lümfiteede kaudu lihastesse, kus spiraalselt keerdunud vastsete ümber tekib sidekude ja hakkavad ladestuma lubisoolad. Vastsed püsivad nakkusvõimelisena aastaid.
Loomadest esineb keeritsussi metssigadel, kuid seda levitavad ka koerlased, närilised ja karud. Haigestumise vältimiseks tuleb liha küpsetada vähemalt 77-kraadises temperatuuris.