/nginx/o/2009/01/22/121096t1h5582.jpg)
Püügiõigustasu kaudu angerjate Võrtsjärve taasasustamist rahastavate kalurite hinnangul lahkub palju nende ostetud angerjaid teistesse veekogudesse.
Angerjad murravad kaluritele truudust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti jutu järgi on järve lastud märgistatud angerjaid mujal siiski vähe välja püütud. Näiteks jäi üks selline kala püünisesse Peipsis Kallaste lähedal.
Küll aga on kaugele jõudnud mitu Narva veehoidlasse asustatud angerjat. «Lasime raadiomärgistusega angerjad peavoolu pidi elektrijaama turbiini ja meie hinnangul läksid nad peaaegu sajaprotsendiliselt sealt läbi,» rääkis Järvalt. Ta on rahul kaluritega, kes märgistatud kaladest teatavad ja need ka vette tagasi lasevad.
Narvast pärit angerjaid on välja püütud nii Eesti kui Vene vetes, üks kala jõudis koguni Sõrve lähedale. Lipikmärgistusega angerjaid on tabatud Taani väinades ning alles eelmisel nädalal püüti neid Saksamaale kuuluvate saarte lähedal Põhjameres. Nelja kuuga on need angerjad jõudnud Eestist umbes 1200 kilomeetri kaugusele.
Möödunud aasta oktoobris korraldatud ettekasvatatavate angerjate riigihange nurjus. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome nentis, et sellele ei tulnud ühtegi pakkumist.
«Uue hanke kuulutame välja kuu aja jooksul ja loodame, et seekord pakkumisi tuleb,» lausus Soome.
Nurjunud riigihange nägi ette, et Eestisse oleks toodud klaasangerjaid ja neid mõne aja kasvanduses ette kasvatatud. Uue riigihanke järgi toodaks maimud kohale ja lastaks need kohe vette.