Viljandi raekoja kell sai kultuurimälestiseks

Viljandi raekoja kell näitab linnarahvale õiget aega 1931. aastast. Foto: Elmo Riig

Kultuuriminister Anneli Ott tunnistas kultuurimälestiseks 1932. aastal Viljandi raekoja torni paigaldatud kella numbrilauad ning seda juhtiva mehhanismi. Komplekt telliti omal ajal Saksamaalt AEG tehasest ja on praeguseks haruldus.

Viljandi raekoja kella on tõenäoliselt kujundanud tollane tuntud arhitekt ja disainer Peter Behrens. Viljandi linn ostis moodsa automaatelektrikella maailma ühest eesrindlikumast elektroonikatehasest AEG pärast seda, kui 1931. aastal valmis Viljandi raekoja hoone ümberehitus ja sellest sai esimene moodne raekoda Eestis. Nelja numbriplaadiga kell osteti toona 4500 Eesti krooni eest, paigaldati raekoja torni ja see töötab praeguseni. Kõik kella seadmed on märgistatud AEG tüübi- ja seerianumbriga. Need on üle elanud sõja ja mitu riigivõimu ning kell teenib endiselt linnarahvast.

Kell-ajanäitaja koosneb raekoja esimesel korrusel asuvast emakellast, kolmandal korrusel olevast löögimehhanismi käivitamise harukellast ja ajamist, tornis asuvast neljast tütar- ja löögikellast, kella erinevaid osi ühendavast elektrisüsteemist ning pööningul asuvast löögivasarast ja tütarkella algupärasest numbrilauast. Kell lööb pooltunnil ühe löögi ja täistundidel tundide arvu järgi.

Ajalooline emakell raekoja esimesel korrusel on süsteemist lahti ühendatud, kuid töötab iseseisvalt ja on oma praeguses asukohas ka oluline interjööridetail.

Viljandi raekoja tornikell on 1930. aastate kellamehhanismi ainulaadne näide ning ajaloolise linnasüdame iseloomulik detail. Eestis analoogseid kelli-ajanäitajaid kultuurimälestisena kaitse all ei ole. Kunagi levinud kell on tänapäeval haruldane ja võib olla ainus seda tüüpi kell, mis on seniajani säilinud ja töötab.

Viljandi raekoja kell kuulub Viljandi linnale. Kella mälestiseks tunnistamise ettepaneku tegi viljandlane Ülo Stöör 2018. aasta novembris.