/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2021/05/02/13757412t1hebd2.jpg)
Alates laupäevast võib Eesti järvedel ja jõgede ääres näha hulgaliselt spinninguga kalamehi, kes oma kala-aasta esimesi hauge taga ajavad. Viljandi järvel oli nädalavahetusel kümneid paate, kust lanti loobiti.
"Ikka nagu vasikad, kes esimest korda välja pääsevad," tegi nii laupäeval kui pühapäeval Viljandi järvel hauge jahtinud Rain Kõrbe nalja. "Spinningupüügi algus on kalameeste seas väga oodatud päev."
Kui enamasti tohib 1. maist haugipüüki alustada ainult Võrtsjärvel ning teistel järvedel ja jõgedel püügiga tuleb veel kümmekond päeva oodata, siis tänavu tegi keskkonnaminister otsuse, et mujalgi võib püük alata varem. Staažikate kalameeste sõnul tuleb nii varast haugipüügi algust ette üsna harva ning enamasti siis, kui kevad on äärmiselt varajane.
Tänavu on aga kevad olnud kalameeste sõnul täiesti tavaline ning jaheda ilma tõttu on haugi keeruline kätte saada, paremaid saagipäevi tuleb veel oodata.
Kalamees Igor Nael käis haugipüügihooaja avapäeval Pärnu lähedal jõe ääres, aga naasis sealt tühjade kätega. "Vara veel," nentis ta. "Külm on ja kõik mehed, kes seal püüdsid, jäid nulli."
Rain Kõrbe püüdis esimesel päeval Viljandi järvest kaks haugi, millest suurem oli enam kui neljakilone. "Viljandi järve kohta oli see päris hea saak, sest see järv on üsna kapriisne," rääkis ta.
/nginx/o/2021/05/02/13757414t1h9466.jpg)
Igor Nael tõmbas oma selle aasta esimese haugi välja pühapäeval veidi pärast kella üht Viljandi järvest. Juhuslikult just sel hetkel, kui ajakirjanik talle helistas. Kõne ajal mõõtis ta kala pikkuseks 55 sentimeetrit ja hindas selle kaaluks natuke rohkem kui kilo.
Haugihooaja algus on kalameestele tavaliselt pidupäev ning siis jõuavad järvede ja jõgede äärde väga paljud harrastajad. Viljandi järve ümbrus oli nii laupäeval kui pühapäeval kalamehi täis. Rannas paadisilla pealt loopis spinningut korraga kuus-seitse kalameest. Paljud paadiomanikud olid oma sõiduvahendiga järvel. "Mõnikümmend," pakkus Rain Kõrbe pühapäeval küsimuse peale, mitu paati võis lõuna ajal järvel olla.
/nginx/o/2021/05/02/13757413t1h296a.jpg)
Tavaliselt hakkab kalameeste hulk järvede ääres aja jooksul vähenema. "Nii mõnigi käib paar-kolm korda ära, saaki ei saa ja siis kaotab huvi," lausus Kõrbe.
Haugipüük algas laupäeval Eestis kõigil siseveekogudel, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kus see võib alata 5. maist.
Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring näitas, et möödunud aastal püüdsid harrastuskalastajad õngpüünistega kõige suuremas koguses just nimelt haugi – hinnangute kohaselt 656 tonni. Järgnesid ahven 540 tonniga ning särg ja latikas.