1970. aastate lõpus kooliga samal ajal valminud staadion oli toona nii suurejooneline, et seda nimetati ajakirjanduses Eesti uhkeimaks koolistaadioniks. Aja jooksul on sellest hiilgusest järele jäänud vaid varemed. Staadioni jooksuring lainetab, selle katteks laotud kummimatid on muutunud lastele lausa ohtlikuks, jalgpalliväljak meenutab kohati keskmist niidetud heinamaad, asfaldiga kaetud platsidest kasvab rohi läbi ning armetus seisus on ka tribüün, mis paar aastat tagasi ähvardas sootuks kokku variseda, nii et ehitajad pidid seda siit-sealt pisut toestama.