Koroonaviiruse sisaldus reovees on püsinud stabiilne

Viljandi reoveest möödunud nädalal võetud proovid näitavad punast tulemust ehk levik on suur. Suure-Jaani näit on kaardil kollane ehk levik on keskmine. Foto: Tartu Ülikool

Tartu ülikooli juhitava reoveeseireuuringu värsked tulemused näitavad, et koroonaviiruse sisaldus reovees püsib viimaste nädalate võrdluses üsna stabiilne. Viirusesisalduse üldise tagasihoidliku vähenemistempo juures paistab silma Harjumaa, kus on kahanemine toimunud teiste maakondadega võrreldes veidi kiiremini.

Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul näitab Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks, et suures pildis on viirusesisaldus reovees püsinud üsna samal tasemel terve aprilli jooksul. "Tõsi küll, näha on aeglast vähenemist," märkis ta.

Visalt toimuvate muutuste paremaks ilmestamiseks on uuringutulemusi kajastavale kaardile lisatud veel üks värv, oranž, mis aitab eristada suurt viirusesisaldust väga suurest. Tulemustest ilmneb, et viirus pole päris kadunud ühestki Eesti piirkonnast. Pigem on väga suurt viirusesisaldust kinnitavad näidud viimase kuu jooksul tasapisi asendunud veidi väiksematega.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Teatavasti liigitavad teadurid viiruse leviku piirkondades valgusfoori süsteemi järgi: punane näitab suurt, kollane keskmist ja roheline väikest levikut. Viljandis oli näitaja novembri lõpust alates enamikul nädalatel kollane ehk püsis vahemikus 100–2000 viiruseosakest milliliitri kohta. Eelmise nädala tulemuste põhjal on kaardil Viljandi tulemus punane ja Suure-Jaani oma kollane.

Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites. Rohkem infot ja interaktiivne kaart uuringu varasemate tulemustega on uuringu kodulehel.