Ilmateenistus lubab tõelist talvekülma vähemalt nädala jagu ning lähemail päevil võib õhutemperatuur mõnel pool alla 30 pakasekraadi laskuda.
Pakast hoovab järjest juurde
Eilse ennustuse järgi langeb termomeetri näit kõige madalamale homme, samuti laupäeval ja pühapäeval. Enamasti saavutab külm haripunkti päikesetõusu paiku.
Tõenäoliselt sündis juba tänasel varahommikul uus selle talve külmarekord. Eile oli see —26,3 kraadi Jõgeval, Viljandis langes õhutemperatuur —21,7 kraadini. Lumepinnal aga talletas miinimumi Türi ilmajaam: —30,5 kraadi.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) ilmavaatluste osakonna juhataja kohusetäitja Külli Loodla ütles, et enamik ilmajaamu mõõtsid miinimumi hommikul kella viie ja kümne vahel, mõned ka südaöö ja kella kolme vahel.
Vaatlusjaamadest fikseeris eile õhutemperatuuri äärmuse Ida-Virumaal asuv Roostoja hüdromeetriajaam: —27,9 pügalat. EMHI aga vaatlusjaamade andmeid ametlike rekorditena ei arvesta.
MIDA ARVESTADA KRÕBEDA KÜLMA PUHUL?
Koolilaste külmapüha sõltub õhutemperatuuri ja tuule koosmõjust.
Kuni kuuenda klassi lapsed tohivad külma tõttu koju jääda, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ning tajutav õhutemperatuur on vähemalt —20 kraadi. Seitsmenda kuni üheksanda klassi lastel on see piir —25 kraadi. Tuule ja külma indeksi tabel on terviseameti kodulehel.
Autot hakkab külm rohkem mõjutama, kui õhutemperatuur langeb alla 15 miinuskraadi. Käivitades pole soovitav mootorit pikalt piinata: kui see mõne sekundi jooksul ei käivitu, on mõttekas süüde korraks välja keerata ja siis uuesti proovida.
Kes hoiab töös mootori eelsoojendi, salongikütte, akna- ja istmekütte, raadio ja navigatsiooniseadme, sel tühjeneb ka aku kiiremini ega jõua lühikese sõiduga taastuda. Korras aku laeb end täis üldjuhul 20—50 kilomeetri pideva sõidu järel.
Kütuse külmakindlus. Eestis müüdav talvine diislikütus peab vastavalt euronormile toimima kuni —26 kraadi puhul. Kütusefirmad lisavad pehmendit, mis tagab diislikütuse töötamise ka 30 külmapügala puhul. Talvine diislikütus hakkab hanguma —35 kraadi piiril, kuid autokauplustest müüdavate kütuselisandite abil töötab diiselmootor ka siis, kui õhutemperatuur peaks laskuma —40 kraadini. Bensiini Eestis hangumine ei ähvarda.
Koerad. Kui temperatuur on alla 15 miinuskraadi, oleks mõistlik õuekoerad soojemasse kohta lasta. Koerakuut peab asuma maapinnast mõni sentimeeter kõrgemal, olema soojustatud ja selle ava peab olema tuule eest kaitstud. Kuudipõrandale ei sobi tekstiilid, sest märg kangas on külm. Hea on sinna panna põhku või heina.
Koduloomad ei tunne õues külma, kui nad tegutsevad, aga seistes või istudes hakkab neil kähku külm. Seetõttu ei tohiks looma jätta kiiresti jahtuvasse autosse või poeukse taha ootama. Lemmikutel aitavad külmaga toime tulla sooja hoidvad kehakatted. Väiksematele või karvututele koertele tuleb selga panna vest.
Hulkuvad kassid otsivad sooja küttetrasside pealt ja autokapottide alt. Enne sõitu võiks korraks kolistada kapotikaanega, sest on juhtumeid, kus kassipoeg on sõitnud koos autoga suisa teise linna.
Kütta tuleks mõõdukalt ja jälgida, et elektrisüsteeme üle ei koormataks. Möödunud aastal sai küttekolletest alguse 255 tulekahjut. Puidu või muu tahkekütusega tuleb kütta mõõdukalt ühe ahjutäie kaupa kaks kuni kolm korda päevas.
Torustik tuleb katta lisaisolatsiooniga, et külm ligi ei pääseks. Jäätunud torud on võimalik ohutult üles soojendada näiteks soojakaabli või -puhuriga. Leeklambiga sulatamine võib kergesti põhjustada tulekahju.
Allikad: terviseamet, kaupluse Autotare juhataja Mati Männamaa, Tallinna tehnikaülikooli Viru kolledži kütustetehnoloogia teadus- ja katselabori juhataja Rein Muoni, päästeamet, Männimäe loomakliinik ja Piia Vilu väikeloomakliinik