Mulgi uudise: Pia kütmisege piiri

Kristi Ilves
, «Mulgi uudiste» tegije
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mulgikeelsed uudised on «Sakalas» ja Vikerraadios kaks korda kuus. Rubriiki toimetab Kristi Ilves Tarvastu kandist.

Peris tali om kätte jõudan ja ilm lää egä päeväge järest külmembes. Kel radiaaturi tare lämmes aave, sel ei ole pallu muret. A neil, kes piave esi ahju kütmä, om prilla tüüd kõvaste.

Küsseme Tarvastu külävanembe ja siin kandin tääda-tuntu korstnepühkja ja ahjumeistre Luha Allani (pildil) käest, kudas tule suure külmäge ahju küttä, et tua äste lämmes saas, a tare kah iki alla jääs.

Mesperäst egä aaste suure külmäge rohkemb tulekahjusit om?

Edimene viga om sii, et korstne om pühkmade jäetu ja sinna om pallu nõge kogunu. Ku ilma om külmä, pannas suur sületäis puid või kogundi kaits tükki jutti ala, ahi ja lõõri lääve ülearu kuumas ja omgi tuli valla. Tõine ädä om sii, et kik nii lantsaalehe ja kilede topites kah ahju. Sääld tuleve siandse jäägi, mes jääve lõõrese kinni ja võip jälle tulekahi tulla.

Mitu kõrda aasten pias korstend pühkmä?

Ku om iki kõvemb kütmine, sis võis kaits kõrda olla, a ku suvel ei köete, sis avites ütest kõrrast küll. August-september om õige aig enne suurembet kütmist.

Vana tarede ei pia ju äste lämit. Ku mitut ahjutäit ei või küttä, kudas sis tare lämmes saia?

Sõs tules ommuku varemb küttä üits ahjutäis ja laske tal vahepääl maha jahtude ja õhtu sis tõine kõrd. Üle kate kõrra kah ei massa küttä, sii ei ole ahjule ää ja egä tast suurt tolku kah ei ole.

Ku kennigi akkap ahju ehiteme, miast sis tetä, et sii iki äste lämit oias?

Päämine ehitusmaterjal om ahju man iki kivi. Kel rahakott om suuremb, saap endele lubade pottahju, a õhembe rahakotige saap puhasvuuk teliskiviahju tetä.

Mesperäst ahju kähku raguneme akkave?

Sääl võip olla ehituse viga. Välimine ja siismine vuuder ei või omavahel kokku puttu ja ku mudu ei saa, pannas sinna isolatsioonivatt vahele. Tõine lugu om sii, et ku ahi om valmis tettu, sis edimene paar nädälit võip tedä pallald äste õrnald küttä ja siiber piap üüd ku päevä valla oleme. Mia ole nännu, ku uvvele ahjule om tuli ala pantu ja siiber peräst kinni ja sis ollive joba järgmine päev prao sihen. Nende parandemine võtap pallu aiga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles