/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2021/04/21/13738894t1h24af.jpg)
Viljandi haigla lastepsühhiaatria osakond sai endale mänguteraapia toa. "Koos on kergem" annetuskampaaniaga koguti Selveri kaasabil 2600 eurot, millele haigla lisas peaaegu sama suures jao omafinantseeringut.
Toa loomise töörühma kuulusid laste ja noorukite psühhiaatria osakonna esindajad, töörühma eestvedaja oli doktor Marja-Liisa Samoldin. Mänguteraapia toa visiooni koostamisel võeti arvesse, et toas oleks võimalik lõõgastuda ning selleks oleks hangitud vajalikud vahendid. Näiteks on toas kott-toolid, kuhu istudes on võimalik võtta sülle raskusloomad ja vaadelda lakke projekteeritud kujundeid või toa nurgas asetsevat mullitoru ja fiiberkiudusid.
/nginx/o/2021/04/21/13738895t1h506c.jpg)
Mänguteraapia on nõustamise ja psühhoteraapia vorm, mis kasutab mängu kui suhtlusvahendit. Lapsel on võimalik talle kõige omasema tegevuse ehk mängu kaudu uurida elu mõjutavaid mineviku- ja olevikuprobleeme. Mänguteraapias valib laps talle sobiva tempo oma probleemidega tegelemiseks, mistõttu on teraapia pidev protsess, kus puuduvad kiired lahendused. Mänguteraapia mõju sõltub lapse vanusest ja taustast.
Selline teraapia vorm sobib 3–13-aastastele lastele ja on abiks näiteks selliste murede puhul nagu kolimisest tingitud stress, õnnetusjuhtumid, kroonilise või raske haigusega toimetulek, füüsilise puudega kohanemine, pereprobleemid, väärkohtlemine, koolikiusamine, hülgamine, kohanemisraskused, madal enesehinnang ning rivaalitsemine õdede-vendade vahel. Praegu teeb mänguteraapiat praktika korras Aneth Tuurmaa, kes läbib mänguteraapia jätkukoolitust.
Lisaks mänguteraapiale on ruumis võimalik teha individuaal- ja rühmateraapiat. Seal on liiva- ja saviteraapia vahendid, võimalus kasutada metafoorkaarte või tegelda mitmesuguste vahendite kaudu emotsioonide ja tunnete õppimise või nende väljendamisega.
/nginx/o/2021/04/21/13738896t1hfb9c.jpg)
/nginx/o/2021/04/21/13738897t1h0e95.jpg)