Sihtasutuse Viljandi Haigla selgitused

Ülle Lumi

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Käesolevas artiklis annab sihtasutuse Viljandi Haigla juhatus selgitusi 25. jaanuari «Sakalas» ilmunud arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu pöördumise kohta.

SIHTASUTUS VILJANDI Haigla leidis esmaspäeva, 23. jaanuari hommikul oma e-postkastist reede õhtul kell 22.02 saadetud kirja. Selles oli kirjeldatud konflikti, mida sel kujul ja nii laiapõhjaliselt haiglas pole olnud. Kuulsime, et sama kiri oli juba üles riputatud internetti, saadetud liidu liikmetele ja ajakirjandusele.

Esmaspäeval saime hakata olukorda lahendama. Sellisel kujul tuli pöördumine üllatusena ka Viljandi arstide liidule ja et protsess alles käib, palusime üheskoos, et kirja autorid pöördumise kodulehelt eemaldaksid. Vastus kõlas umbes nii, et tegelikult ei huvitutagi sellest, mis toimub kohapeal.

Eesti arstide liidu ja Eesti tervishoiutöötajate kutseliidu pöördumises on ebatäpsusi, eriti see, nagu oleks käsunduslepinguid haigla töötajatele peale sunnitud.

Käsunduslepinguid on Viljandi haiglas juba mitu aastat sõlmitud kahe poole vabal kokkuleppel ja töölepingule lisaks. Neid kasutatakse eelkõige ajakatteks, see tähendab valve ajal (tööpäevadel kella 16—8, nädalavahetustel ja pühadel).

Nagu teada, teevad peaaegu kõigi Eesti haiglate töötajad tervishoiutöötajate puudusest ja suhteliselt madalast töötasust tingituna peale põhikoha tööd ka teistes tervishoiuasutustes. Käsunduslepingutega saime pakkuda neile seda võimalust põhitöökohas, et säästa oma inimesi sõitmast pikki distantse.

EI PEA paika, nagu jätaks käsunduslepingute sõlmimine Viljandi haigla töötajad ilma põhiõigustest ja hüvedest, sest enamasti sõlmitakse käsundusleping peale põhitöölepingu muu töö tegemiseks ning käsundisaaja hüved, näiteks haigushüvitis, on kaetud: ka käsunditasult makstakse sotsiaalmaksu (välja arvatud tööandja makstavad viis päeva, aga haiguspäevi tuleb meie töötajatel ette suhteliselt vähe). Samuti on käsundisaajale ette nähtud lisatasu, kui ta täidab käsundit öösel ning pühade ajal.

Et käsunduslepinguga teenitult makstakse sotsiaalmaksu, kajastub see ka sotsiaalmaksu laekumise põhjal arvutatavas vanemahüvitises ja pensionis.

Puhkusetasu ja koondamishüvitise arvestusse käsund ei kuulu, kuid käsunduslepingute summad on kokkuleppelised ning erinevalt töölepingust ei ole komponente eraldi välja toodud. Käsundihinnad on kokku lepitud tulenevalt tööjõu defitsiitsuse astmest.

Viljandi haigla on püüdnud varem ja püüab ka edaspidi võimalikult palju igapäevatööd katta töölepingu alusel tehtavaga, kuid osa lisatööde tarvis on tõesti olnud otstarbekas sõlmida lisalepingud. Kokkulepete sisu, osapoolte ja raamtingimuste asjus on läbi räägitud ka töötajate esindajatega.

Oleme kasutanud ja kasutame ka praegu ületunde, kuid nende maht on piiratud.

OLUKORD, MIS on tekkinud erakorralise meditsiini osakonna (EMO) töös, on tingitud asjaolude kokkulangemisest.

Aasta algul selgus, et EMO õenduspersonal ei soovi või ei saa mingitel põhjustel käsunduslepinguid sõlmida. Samal ajal tulid kliinikute mullused majandustulemused, millest selgus, et kulude ja tulude vahe on negatiivne ning mugavusteenust me endale enam lubada ei saa.

Seni olime teinud keerulises osakonnas ülepersonaliseerimisega töö mugavamaks ja teeninduse patsiendile kättesaadavamaks, kuid seda on üha raskem lubada ja korraldada. Teistes sama taseme haiglates on töö intensiivsem ja personal koormatum.

Haiglaliikide nõuetes on kirjas, et üldhaiglas peab olema kaks erakorralise meditsiini õeringi. Meil on aastaid olnud kella 18-ni ka kolmas õde. Kuidas vähendama hakatakse, selgub töö käigus, aga see leiab aset ainult lisaringi arvel.

Aasta keskmisena on meil olnud ööpäevas 2,39 õeringi ja patsientide arv õeringi kohta 18,29. See on sama liiki raviasutustega võrreldes väike koormus. Kui kolmandat ringikatet ei tule, on patsientide arv õeringi kohta 21 ning seegi on teiste omast madalam näitaja.

ERALDI PEATUME töötajate väidetaval survestamisel. Viljandi haiglas töötab palju inimesi, kes ei ole käsunduslepingut soovinud ega seda sõlminud. Haigla juhatusel puudub info, et käsunduslepinguid oleks kellelegi peale surutud.

Juhtkonna eesmärk ei ole kunagi olnud käsunduslepingute hulka suurendada, pigem soovib ta neid sel aastal nõukogu suuniste järgi vähendada. Piiratud ressursside tõttu olemegi asunud rakendama tööjõu otstarbekama kasutuse printsiipi.

Avalik pöördumine tuli ootamatult ka haigla töötajaskonnale. Selle põhjal, kuidas teema haiglale ja avalikkusele esitati, tundub, et oleme ebatäpse ja ebapiisava info põhjal tõmmatud Eesti arstide liidu ja Eesti tervishoiutöötajate kutseliidu võitlusse Eesti haiglate liidu vastu.

Tagasi üles