/nginx/o/2021/04/16/13731929t1h8e68.jpg)
Tartu ülikooli juhitava uuringu viimased tulemused näitavad, et enamiku Eesti suuremate linnade reoveeproovides on koroonaviiruse sisaldus endiselt väga suur, ent kui vaadata kaarti, siis mõnes kohas on näha kollast, mis tähistab viiruse keskmist levikut. Viljandi reovees leidub viirust samuti keskmisel määral.
Proovinäitaja on kollane (100–2000 viiruseosakut milliliitri kohta) veel ka Valgas, Paides ja Sillamäel.
Reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad koroonaviiruse koguse püsivat, kuid väga aeglast kahanemist. Viirust on Eesti reovees endiselt väga palju ja koguste vähenemine mõõdukale tasemele võib võtta veel nädalaid.
Eesti keskmist olukorda kirjeldava reoveeindeksi põhjal on praegu umbes sama seis kui veebruari algul, mil algas viiruse hoogsam levik. Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul algas viirusekoguse kahanemine reovees märtsi teisest poolest ning nüüdseks on see märgatav kõigis Eesti piirkondades. "Kahanemise tempo on aga väga tagasihoidlik ning viirusekogus reovees üle Eesti ühtlaselt väga suur. Seepärast läheb märkimisväärse muutuse saabumiseni ja mõõdukale tasemele jõudmiseni ikka veel nädalaid."
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes ja rohkem kui 10 000 elanikuga linnades. Uuring on terviseametile abistav tööriist, andes varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Uuring aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangu dünaamikas. Terviseametile antakse tulemustest regulaarselt teada.
Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
Kõige väiksem on viiruse hulk praegu Võru reovees.
Rohkem infot ja interaktiivne kaart uuringu varasemate tulemustega on uuringu kodulehel „Koroonaviiruse seire reoveest“.
/nginx/o/2024/03/22/15960500t1h1cc5.jpg)