Alanud on konnade kevadränne

Alanud on iga-kevadine konnaränne, mis tähendab, et maanteedel võib kohata palju konni. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Alanud on konnade iga-aastane ränne kudemispaikadesse ning neid võib kohata arvukalt sõiduteedel. Seetõttu peavad autojuhid olema praegu eriti tähelepanelikud.

Eestimaa looduse fond kutsub autojuhte konni märkama, võimaluse korral nende rändeteekonnaga ristuvates teelõikudes kiirust vähendama ning rändega ristuvaid maanteid päikeseloojangust keskööni vältima. 

Eestimaa looduse fondi pressiteates on kirjas, et kahepaiksed rändavad kudemispaikadesse pulmi pidama igal kevadel, kui õhtused ja öised temperatuurid on selleks sobivalt soojad. Konnad liiguvad päikeseloojangust 2–4 tunni jooksul, rände tippaeg on kella 22 ja 23 vahel. Sagedasemad teedega ristuvad rändepaigad leiab "Konnad teel(t)" algatuse lehelt.

Tänavu ei ole pandeemia tõttu suuremaid kahepaiksete üle tee aitamise talguid. Siiski on lubanud kohalikud vabatahtlikud mitmel pool oma pereringis, hajutatult ning koroonakriisist tulenevaid ohutusreegleid järgides konni abistada. Kellel on huvi iseseisvalt oma kodukandis kahepaikseid abistada, saab selleks juhiseid siit.

Kõik kahepaiksed on Eestis looduskaitse all, punase raamatu uute hinnangute järgi on kahepaiksed üks kõige kesisemas seisus olevaid loomarühmi. "Algatus "Konnad teel(t)" kutsuti ellu üheksa aastat tagasi, et tuua tähelepanu meie vahvatele kahepaiksetele ning sellele, kuidas inimtegevus neid mõjutab," rääkis algatuse koordinaator Henry Timusk. "Seni, kuni ei ole loodud kestlikke lahendusi rändel olevate konnade abistamiseks, saavad nende paremale käekäigule kaasa aidata tähelepanelikud autojuhid ning vabatahtlikud."

Algatuse eesmärk on päästa maanteedelt kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti kahepaiksetest, nende eluviisidest ja olulisusest meie ökosüsteemis. Konnade elu päästmisel on abiks tähelepanelikum liiklemine kriitilistel teelõikudel rände ajal õhtutundidel. Pikemas plaanis on vajalik ohtlikele teelõikudele rajada kestlikud ning hästi planeeritud konnatunnelid. Üheksa aastaga on vabatahtlike abiga säästetud rohkem kui 133 000 kahepaikse elu.