Eesti naise okkaline tee parlamenti

Naiste tee Toompea võimukoridoridesse pole kerge olnud. Esimesed naissoost parlamendiliikmed pidid end aina tõestama ja taluma üleolevat suhtumist. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

1889. aastal sündis Viljandis Helmi Tamman, esimene sellest linnast pärit naine, kes valiti Eesti parlamenti. Tema sünniaastal pidas Sakala uudisväärtuslikuks, et Varssavis on naisterahvas apteegi asutanud ning üks kindlustusselts naissoost agendi tööle võtnud. Üldist tausta arvestades oli järgmistel kümnenditel edasiminek naiste ühiskonnaelus osalemises hüppeline.

Enne teist maailmasõda valiti parlamenti 18 naist. Enim oli naisi Asutavas Kogus (koos asendusliikmetega viis protsenti kogu koosseisust), esimeses Riigikogus kahanes see protsent 1,8-le. 2020. aasta lõpuks jõudis naiste osakaal parlamendis 28 protsendini. Üleilmsest keskmisest (25 protsenti) on see küll suurem, kuid saaks ju paremini.