/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2021/04/07/13717406t1h9b17.jpg)
Aasta eest küladesse pakiautomaatide võrgustiku rajamise projekti arendama hakanud Cleveron on nüüdseks sellest ideest loobunud, kuid loodab erapakikappide abil ka väiksematesse kohtadesse jõuda.
Infotehnoloogiaettevõtjalt Sten Tamkivilt pärinev idee, et riik võiks koroonakriisi tõttu kannatavaid firmasid targalt toetada ning näiteks Cleveronile lihtsalt raha andmise asemel osta kõigisse küladesse pakiautomaadid ja nii e-kaubanduse ka maale viia, pälvis möödunud kevadel suurt tähelepanu. Ehkki teemat arutati Omnivaga, valitsus sellist otsust siiski ei langetanud ja mõne aja möödudes otsustas Cleveron projekti omal riisikol edasi arendada, küsides selleks Kredexilt 30 miljonit laenu. Selle eest oli kavas paigaldada Eesti maapiirkonna bussipeatustesse, külakeskustesse, elamukvartalitesse ja mujale ühiskasutatavad pakiautomaadid ja rentida inimestele kodude juurde erakappe. Kokku plaaniti võrgu suuruseks 20 000 automaati.
Pärast pikka eeltööd ja vastuse ootamist selgus mullu detsembris aga, et Kredex lõpetab COVID-19 abimeetmetes olnud riikliku erakorralise laenu andmise. Ehkki toona kinnitas Cleveroni juht Kütt, et Cleveron ideed kõrvale ei heida, on ettevõte maapiirkondade katmisest nüüdseks loobunud ja liigub edasi erapakikappide võrgu arendamisega.
«Et riigipoolset tuge ei tulnud, pole seda äriliselt mõttekas püsti panna,» tõdes Kütt teisipäeval eetris olnud Kuku raadio saates «Sakala stuudio». «Me oleme muidugi nõus ja valmis seda tegema, aga sinnapaika see praegu jäi. Eks see natuke pettumust ikka valmistas, aga elame edasi. Pikas perspektiivis sellest ei juhtu midagi, lihtsalt e-kaubandus oleks külades juba praegu palju paremini kättesaadav.»
«Et riigipoolset tuge ei tulnud, pole seda äriliselt mõttekas püsti panna.
Arno Kütt
Küti sõnul liigub firma edasi oma teiste plaanidega ja kui eelmisel aastal pani ekspordi katkestanud koroonaviirus tema tootmise peaaegu seisma, siis nüüd hakkab eksport taastuma ja kvartalikäive paranema.
Küti sõnul ostetakse praegu Eestis palju väiksemaid, umbes 15 uksega pakiautomaate, nagu sai endale laenutuse hõlbustamiseks näiteks Viljandi raamatukogu. Samuti paneb Cleveron rõhku kaugjuhitava auto arendamisele ja erapakikappide võrgustikule. Eramajade juurde mõeldud kappi Cleveron 201 pakutakse märtsi keskpaigast kogu Eesti klientidele. Selle prototüüplahendust on kolmeaastase katsetamise jooksul kasutanud umbes 500 kundet.
Kütt tõdes, et Cleveroni hiljutine otsus sulgeda e-pood Toidukas, kes Viljandis erakappidesse toitu tarnis, võib mõnda kapirentijat panna seda tagastama, kuid et toidupood teenis kuus 50 000 eurot kahjumit ning kliendid polnud nõus hakkama teenuse eest viis korda rohkem maksma, oli mõistlik suunata vahendid põhitegevusalale.
«Kerge see otsus polnud, aga Cleveron on eelkõige tehnoloogiaettevõte ja teeb just e-kaubanduse jaoks tehnoloogiat,» selgitas Kütt raadiosaates. «Selleks, et kõige paremini teada, millist tehnoloogiat vaja on, tegimegi endale sellise poe, kus katsetada, milline tulevikus toidu ostmine internetist hakkab olema.»
Kütt juhtis samas tähelepanu, et kapid tühjaks ei jää, sest paljud kullerfirmad kasutavad neid endiselt ning mujal Eestis saab sinna ka toidukaupu tellida. Viljandis hakkab Mones & Tuur pakikappidesse toitu tooma. «Mul on ka infot, et lähiajal tulevad siia mõned suured jaeketid, kes praegu Viljandis e-kaupluse teenust ei paku. Ega see koht tühjaks jää,» lisas Kütt.
16. aprillini toimetavas Toidukas töötab 24 inimest, kelle hulgast arendajaid plaanib Cleveron kasutada mujal, kuid komplekteerijatele ja kulleritele tõenäoliselt tööd pakkuda pole.
Intervjuud saab täispikkuses kuulata alates saate 24. minutist.