Kümme korda kuulsamaks! Otsitakse taustanäitlejaid

Copy
Esimest korda jõudis "Kuulsuse narrid" ekraanile 1982. aastal. Seda teleteatri vormis ning Ago-Endrik Kerge lavastajakäe all. Selles kehastas Saalomon Vesipruuli Jüri Krjukov.
Esimest korda jõudis "Kuulsuse narrid" ekraanile 1982. aastal. Seda teleteatri vormis ning Ago-Endrik Kerge lavastajakäe all. Selles kehastas Saalomon Vesipruuli Jüri Krjukov. Foto: Kaader telelavastusest

Eesti mängufilm "Kuulsuse narrid", mida hakatakse üles võtma Viljandis, otsib võtetele taustanäitlejaid.

Viljandi linna Facebooki lehelt võib lugeda, et osalema on oodatud igas vanuses mehed ja naised, aga ka lapsed. Võtted on Viljandis 19. ja 20. mail. Neil järgitakse koroonaohutusreegleid.

Kandideerimiseks tuleb saata kiri märgusõnaga "Viljandi" aadressil kuulsusenarrid.casting@gmail.com ning kirja sisule palutakse lisada endast kaks värsket fotot: üks portreepilt ja üks täispikkuses ülesvõte. Rollid ei ole tasustatud, kuid võttepäevadel on tagatud toitlustus ja garanteeritud meeldejääv kogemus.

Filmi produtseerivad Taska Film ja Apollo Film Productions. Režissöör on Ain Mäeots.

Osaühingu Taska Film produtsent Kristian Taska sõnul on komöödia "Kuulsuse narrid" märksõnad ilus suvi, nostalgiline õhkkond ja kaunis ajalooline linn. "Viljandi oma aedade, tänavate, järve ja inimestega annab sellele filmile just õige kohataju," on Taska öelnud. "Valmiv film, millel on kõik eeldused saada armastatud, palju vaadatud ja tihti esitatud linateoseks, aitab kindlasti kinnistada Viljandi kuvandit kui eestlaste sisekuurorti ja mõnusat suvist peatuspaika."

Viljandi linnavalitsus on otsustanud filmivõtete korraldamiseks anda 10 000 eurot linnaeelarve turunduse realt.

"Kuulsuse narrid" on esimene osa Eduard Bornhöhe 1892. aastal ilmunud satiirilisest jutustusest "Tallinna narrid ja narrikesed". See kirjeldab kahe saamatu, kuid kõrgelennuliste unistustega mehe, leiutaja Jaan Tatika ja luuletaja Saalomon Vesipruuli elu ja tegevust XIX sajandi lõpu Tallinnas. Mõlemad peategelased on saanud eesti kultuuris arhetüüpseteks.

Tagasi üles