Viljandi haigla ehitus läheb arvatust kümme miljonit eurot kallimaks

  • Ehituse alustamisest on puudu 10,9 miljonit eurot
  • Ehitusmaterjalide hinnad on kerkinud kohati 40 protsenti
  • Raha otsitakse riigieelarvest
Viljandi uue haiglahoone ehitus sattus ohtu siis, kui avati ehitajate hinnapakkumised. Soodsaima pakkumise vastuvõtmiseks oleks vaja leida 10,9 miljonit eurot lisaraha. FOTO: Arhitektuuribüroo DAGOpen

Kui enne ehitaja leidmiseks korraldatud riigihanke algust lootsid Viljandi kesklinna uue haigla planeerijad, et hinnad jäävad 30-40 miljoni euro vahele ning koroonakriisi tagajärjel tekkinud ehitusbuumi vaibumine vähendab hinda veelgi, siis tegelikult läks sootuks vastupidi. Kui nüüd riik lisarahaga appi ei tule, kipub ehitus ära jääma.

Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse Tervikum ehitushankele esitati viis pakkumist ning küsitud hinnad jäävad vahemikku 47,1–53,8 miljonit eurot. Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi (RKAS) ja Viljandi haigla ühises pressiteates nenditi, et pakkumised on oluliselt kallimad projekti oodatud maksumusest. Ehituse alustamiseks on puudu koguni 10,9 miljonit eurot.

"Koroonaviirusest tingitud mõju kinnisvaraarendusele on toonud kaasa ehitusmaterjalide märkimisväärse hinnatõusu ning materjalide tarnete tõrked," selgitas RKAS-i kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger. "See mõjutab oluliselt arendusprojektide eelarvet ning projektide maksumust."

Tervikumi ehitushanke eelarvestus koostati RKAS-i teatel parimate teadmiste ja mahuarvutuse põhjal eelmise aasta viimases kvartalis. Tänavu on aga maailmaturul ehitusmaterjalide hinnad märkimisväärselt tõusnud ning nüüdseks on Eestis metalltooted kallinenud umbes 40 ning puit-, soojustus- ja plastmaterjalid umbes 25 protsenti. Ehitushindade tõus on seotud koroonaviiruse levikuga ning sellest tingitud piirangutega maailmas, mille mõju peegeldub nii ehitusmaterjalide tootmises, logistikas kui ka transpordis.

Pakkujad on hinnanud riske 25-kuulise ehitusperioodi jooksul kõrgemaks, kui eelmisel aastal koostatud eelarve puhul osati arvestada. Riskidena on toodud objekti ehitustehnoloogiline keerukus, võimalik turusituatsiooni muutus, sellega seotud piirangud ning ehitusmaterjalide jätkuv kallinemine.

Tervikumi projekti kogumaksumus on 58,3 miljonit eurot, millest 31,5 miljonit on kaetud Euroopa Liidu rahaga, 4,5 miljonit riigieelarvelise toetusega ning 11,4 miljonit eurot Viljandi haigla eelarvest ja laenust. Senist parimat ehitushanke pakkumist arvestades jääb puudu 10,9 miljonit eurot.

Ehitusprojekti edasiminekuks on mitu valikut, sealhulgas uue ehitushanke korraldamine, projekti optimeerimine ning lisaraha leidmine. Uue riigihanke korraldamine tähendaks suuremat riski eelarvele, muutuvas majandusolukorras võivad ehitushinnad kallineda ja pakkujad hindavad riskide realiseerumise tõenäosust veelgi suuremaks.

Viljandi haigla juhatuse esimehe Priit Tampere sõnul on lisaraha leidmine praegu peaaegu ainuvõimalik tee. "Teine variant võiks teoreetiliselt olla projekti optimeerimine, kuid seda oleme me juba projekteerimise käigus teinud. Kui peaksime veel optimeerima, siis kaotaks hoone oma tervikliku funktsionaalsuse," lausus Tampere. "Võimalus oleks teha ka kordushange, kuid selleks napib meil aega, sest kaasatud Euroopa Liidu vahenditel on väga kindlalt fikseeritud tähtaeg, et hoone peab olema kasutuses 2023. aasta suve lõpuks. Vastasel juhul peame kogu raha tagasi maksma, sest tulemused jäävad tähtajaks toetuse tingimuste järgi saavutamata."

Hoone rajamise rahastamiseks on haigla küsinud Euroopa Liidu abiraha tervisekeskuste meetmetest 31,5 miljonit eurot ja umbes kaks miljonit eurot on juba kulutatud. Viljandi haigla oli enne projekti kallinemist planeerinud oma rahaga katta ehituse hinnast 10 miljonit eurot ja selle sees on ka pikaajaline laen. Laenuraha oleks võimalik saada veel maksimaalselt 1,4 miljonit, rohkem haiglal Tampere sõnul võimekust ei ole. "Puudujääva osa leidmiseks käivad läbirääkimised sotsiaalministeeriumi ja poliitikutega," lisas ta.

Viljandi tulevase haigla-tervisekeskuse eskiis. FOTO: Arhitektuuribüoo Dagopen

"Sotsiaalministeerium toetab Viljandi haigla ehitamist praegu kokkulepitud mahus," ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja ja Viljandi haigla nõukogu esimees Agris Koppel. "Seni on haiglale eraldatud raha põhinenud mitmekordsetel eelarvestamise tulemustel, kuid olukord ehitusturul on pingestunud ning tekitanud vajaduse suurendada ehituse eelarvet."

Arvestades riigieelarve pingelist seisu, on lisaraha leidmine Koppeli sõnul väga keeruline. "Kuid haigla valmisehitamine on vältimatu kogu Eesti tervisesüsteemi edasisele arengule," lisas ta.

Priit Tampere sõnul püsib Tervikumi nime saava uue haigla ja tervisekeskuse rajamine ajagraafikus ning lisaraha otsitakse aprilli jooksul. "Läbirääkimised käivad, osapooled on lubanud leida positiivse lahenduse, et saaksime ehitushanke tulemused kinnitada ning ehitustöödega algust teha," lausus ta. "Oleme kaalunud ka võimalust luua Viljandi haigla toetusfond, mille tuludest osa võiks minna uue hoone ehituse või aparatuuri soetamiseks ning osa meie inimeste arendamiseks."

Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehituse riigihanke eesmärk on Viljandi kesklinna rajada 23 000 ruutmeetri suuruse netopinnaga uuenduslik tervishoiukompleks 2023. aastaks. Riigihanke korraldas Riigi Kinnisvara aktsiaselts.

Seotud lood
07.04.2021 09.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto