Näkku, makku ja tableti sisse. Vetikas valmistub võidukäiguks

Vetikatest võib olla kasu mitmes valdkonnas. FOTO: Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeerium uuris koos teiste Läänemere riikide ametiasutuste ning ülikoolidega ühise projekti käigus suhtumist vetikatesse ning võimalusi, kuidas anda mereheidistele uus elu. Uuring näitas, et kõige suurem majanduslik potentsiaal oleks heidiste kasutamiseks toiduaine-, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul osatakse juba mitmel pool maailmas hinnata randa uhutud vetikate potentsiaali, kuid paraku veel mitte Läänemere piirkonnas.

"Mereheidised on väärtuslik toit- ja mineraalainete allikas, sisaldades fosforit, lämmastikku, erinevaid raskmetalle ning keerukamaid orgaanilisi kompleksühendeid. Mulla viljakuse soodustajana on need omadused juba tuntud, kuid vetikaid võiks kasutusele võtta märksa laiemalt," märkis Reisner ministeeriumi pressiteates.

Ta lisas, et fosfori- ja lämmastikusisalduse tõttu teevad randa uhutud mereheidised heateo ka veekvaliteedile. "Merest võetakse sedamoodi välja selle seisundile probleeme tekitavaid fosfori- ja lämmastikuühendeid," täpsustas Reisner.

Eestis kasutatakse rannaheidiseid praegu väetisena põldudel ja aedades ning multšimiseks ja mullastruktuuri parandamiseks. Ent kõige rohkem kasutatakse vetikaid Saaremaal, kus asub maailma ainus punavetikast saadava toiduainetööstuse olulise lisaaine furtsellaraani tootmine. Harvematel juhtudel on Eestis vetikaid kasutatud ka näiteks hoonete vundamendi ja keldri soojustamiseks, kartuli- ja juurviljakuhjade katmiseks ning loomadele allapanuks.

Reisneri sõnul kogutakse juba mitmel pool maailmas vetikad rannast kokku ning töötatakse ümber. "Mitmes riigis vetikaid põletatakse ja gaasistatakse ning neist tehakse süsinikugraanuleid ja kosmeetikatooteid. Vetikatega puhastatakse ka tehismärgaladel reovett ning toodetakse kütte- ja elektrienergiat. Võiksime ka Eestis vetikaid kasutada palju laiemalt kui vaid käruga põllule vedada," lausus Reisner.

Vetika põletamine arvatakse süsinikuneutraalseks, kuid Eestis puudub seni kogemus vetikate gaasistamiseks, granuleerimiseks ja söestamiseks. Samuti puudub meil praktiliselt igasugune kosmeetika- või farmaatsiatööstus, mis seda kohalikku ressurssi meile kasutatavaks teeks. Samas, arvestades vetikatega merest väljatoodavaid toitainete koguseid, on vetikate taaskasutamine ka mere seisundi parandamise meede, mille rakendamist peab vajadusel soodustama ja suunama.

Eesti rannajoon on enam kui 3700 kilomeetrit pikk, olles sellega maailma 198 riigi seas 30. kohal. Randade rohkus annab aga erilise eelise saada osa sellest, mida meri rannale toob. 

Tagasi üles
Back