Sel talvel ja kevadel saavad Viljandimaa loodushuvilised ja koolilapsed matkata nii rabas kui metsas, kuulata põnevaid esinejaid ja osaleda õppeprogrammides.
Üritused viivad loodusele lähemale
Kõik need ettevõtmised on toetust saanud keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) keskkonnateadlikkuse programmi viimasest voorust, mille tulemused selgusid eelmise aasta lõpul.
Koolide ja lasteaedade projektide kõrval leidub neidki, millega soovitakse mitmekesisemaks muuta kõigi loodusesõprade elu.
Säärane on näiteks mittetulundusühingu Lilli Looduskeskus projekt «Õppereisid Viljandimaa loodushuvilistele», mille käigus viib 50-kohaline buss soovijad kuuel korral avastama paiku, kuhu ilma sõidukita naljalt ei satu. Reise hakatakse korraldama kord kuus.
Projektijuhi Liina Laanemetsa sõnul on esimene väljasõit 19. veebruaril ning siis tehakse matkajuhtidega räätsaretk Soomaa rahvuspargi Kuresoo rappa. «Suvel on sinna raske raske ligi pääseda, sestap ongi parim minna talvel räätsadega,» kõneles ta.
Teine reis viib loodusesõbrad 18. märtsil riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Kurgja talumuuseumi korraldatavale «Sakala» tee matkale. Tee pikkus Vanaõuelt Kurgjale on 12,2 kilomeetrit. Selle puhkekohtades on võimalik õppida loodustarkusi ja osa saada pärandkultuurist. Kurgja veskis saab kuulata Hendrik Relve ettekannet Jaak Tuksami muusikaliste vahepaladega.
Aprillis plaanib Lilli looduskeskus teha kanuuretke suurveega kaetud Soomaal ning mais korraldatakse õppereis Tõrvaaugule, tutvumaks sealsete loodusväärtuste ja pärandkultuuriga. Juuni sihtkoht on RMK Aimla looduskeskus ning juulis külastatakse Lilli loodusmaja ja selle juures asuvaid kohti.
Liina Laanemetsa sõnul väljub buss iga kord Viljandi bussijaama kõrvalt parklast ning retkelistel tuleb sõidu eest maksta sümboolne tasu. «Kindlasti palume huvilistel ennast enne meie koduleheküljel registreerida,» rõhutas ta.
Loodusõhtud kolivad linna
Ettevõtmisi, kuhu oodatakse kõiki loodushuvilisi, korraldab ka mittetulundusühing Tipu Looduskool. Selle liikmed jätkavad juba varasemast tuntud loodusõhtute ja -päevade organiseerimist, kuid mõningate uuendustega.
«Loodusõhtud hakkavad nüüd aset leidma nii Tipus kui Viljandis,» selgitas looduskooli juht Dagmar Hoder. «Varem korraldasime neid ainult Soomaal, kuid inimestel oli keeruline iga kord sinna tulla. Nüüd kolime ise huvilistele lähemale — ruumid saime kokkuleppel Bonifatiuse gildiga.»
Esimene loodusõhtu algab gildi hoones Väike-Turu tänaval 9. veebruaril kell 18 ning seal räägib kotkaklubi liige Urmas Sellis kotkastest ja must-toonekurest ning nende lindude rändest ja seirest.
Tipu looduskoolil on kavas selle projekti käigus teha seitse loodusõhtut. Neile lisanduvad looduspäevad. Näiteks 11. veebruaril saavad huvilised minna Soomaal räätsamatkale koos ulukiuurija Peep Männiliga, kes räägib neile loomajälgedest.
Dagmar Hoderi jutu järgi ilmub looduskooli veebilehele õige pea täpsemat infot.
Mõlemad eespool mainitud mittetulundusühingud korraldavad õppeprogramme ka koolidele. Tähelepanu väärib see, et neist osavõtt on tasuta ning projektides osalevatel rühmadel on võimalik saada sõidutoetust.
«Seni on koolidele valmistanud suurt muret asjaolu, et neil pole kohalesõiduks raha,» selgitas Liina Laanemets.
Lilli looduskeskuse projekt «Keskkonnahariduslikud programmid Viljandimaa koolidele» annab võimaluse kompenseerida tulijatele sõiduraha kuni 100 euro ulatuses. Lisaks KIK-ile toetab ettevõtmist RMK. Lilli looduskeskus korraldab tasuta programmi 80 rühmale.
Talvel on koolidel võimalik valida kolme retke vahel. «Avastusretk talvises rabas» viib räätsadega Teringi õpperajale, programm «Metsavendade jälgedes» tutvustab Ennuksemäe punkrit ning «Kes elab metsa sees» kõneleb Aimla looduskeskuse ümber elavatest loomadest. Kevadel lisandub teisigi võimalusi.
Tipu looduskool alustab õpilaste tasuta kevadprogramme aprilli lõpul ning neid tehakse KIK-i projekti toetusel 15.
Dagmar Hoderi ütlemist mööda on õpetajatel võimalik tellida oma õpilastele õppusi, mille looduskooli inimesed on aastate jooksul välja mõelnud. Nende tutvustus on välja pandud looduskooli veebileheküljel.
«Viime programme läbi Tipus, kuid mõnel juhul võime ka koolide juurde sõita — siis on sõidukulud väiksemad,» kõneles ta. Selleski projektis osalejatel on võimalik saada sõidutoetust.
Huvikool toob Tartu lektorid
Uue tulijana pakub jaanuarist novembrini keskkonnahariduslikke õppusi Viljandi huvikool, kus hakkas sügisel tegutsema loodusring. KIK-ilt on rahastuse saanud kaks Viljandi huvikooli projekti.
Üks neist jätkab mõni aasta tagasi Viljandimaa omavalitsuste liidu alustatud loodusõpet, millesse on tekkinud vahe. Huvikool jätkab neid programme, mis on mõeldud Viljandi ja selle ümbruse koolide viienda klassi õpilastele.
Samas projektis õpetatakse lapsi looduses käituma ning käsitletakse Viljandi veemajandust. Loodusringi hoidja Peep Tobrelutsu sõnul tehakse kolme valdkonna peale kokku 25 õppekäiku.
Huvikooli teine projekt toob Viljandisse Tartu keskkonnahariduskeskuse õpetajad. Nemad annavad linna üldhariduskoolides tunde paljudel teemadel: tutvustavad looduses leiduvaid esemeid ja merega seotud kive, tigusid ja karpe, elu linnapargis, linde, geograafilisi mõõdistamisi ning muud.
Õpetajatel, kes tahavad nende teemadega oma loodusõpetuse tunde rikastada, tuleb oma soovist huvikoolile teada anda.
Kokku teevad tartlased Viljandis 20 programmi, neist 12 koolides ja kaheksa Viljandi huvikooli loodusringi lastele.
«Loodusest huvitatud õpilased on igal ajal loodusringi oodatud,» rõhutas Peep Tobreluts.
OTSI INTERNETIST
Ürituste ja programmide kohta leiab lähemat infot veebilehtedelt
• Lilli looduskeskus — www.looduskeskus.ee
• Tipu looduskool — www.tipulooduskool.ee
• Viljandi huvikool — www.huvikool.ee
Allikas: «Sakala»