Päästeamet tuletab meelde: kulu põletamine on ohtlik ja Eestis keelatud

Kulupõleng Ülemõisas 2020. aasta aprillis. Lõkkest oli süttinud kulu ning põlengus sai kannatada haagissuvila. Foto: Elmo Riig

Päästeamet edastas meeldetuletuse, et kulu põletamine on Eestis aasta läbit keelatud. See on väga ohtlik tegevus, mille eest võib päästeamet määrata rahatrahvi.

Igal kevadel tuleb päästjatel käia kulu- ja prahipõlenguid kustutamas. Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Jaak Kirsipuu rääkis, et kulupõlengud saavad tihtipeale alguse hooletust käitumisest, näiteks autoaknast välja visatud põlevast suitsukonist, aga põhjuseks on ka inimeste komme sihilikult kuivanud rohtu süüdata ehk kulu põletada. "Probleemiks on ka suures koguses niitmata jäetud maa, millel sellised põlengud üldse aset leida saavad," lisas Kirsipuu.

Päästjad juhivad tähelepanu, et kulupõleng on väga ohtlik ning kulu põletamine on keelatud. Tuli võib levida hoonetele või metsa. Kahjuks on kulupõlengute ohvriks aastate jooksul langenud ka inimesi. "Tuli levib väga kiiresti ja kogemusteta inimene ei saa selle kustutamisega juba mõne hetke pärast omal jõul hakkama," selgitas Kirsipuu.

Samuti võib juhtuda, et kulupõlengu kustutamisega hõivatud päästemeeskonnad ei jõua piisavalt kiiresti abivajajani, kui samal ajal leiab aset teine õnnetus.

Lõuna päästekeskuse valmisoleku büroo peaspetsialist Tiit Piiskoppeli kinnitusel pole viimase nädala jooksul Viljandimaal kulupõlenguid olnud. "Üks maastikupõleng oli, Mulgi vallas, aga see oli paaril meetril ning kustutati kiiresti ning see polnud seotud kulu põletamisega," täpsustas Piiskoppel.

Tema hinnangul on kulu ja maapind Viljandimaal veel liiga niisked, ent kuna maapind kuivab järjest soojemaks minevate ilmadega kiiresti, pole kahjuks kaugelsee aeg, kui väljakutseid hakkab päästeametile tihedamini tulema. "Kui päästeamet ütleb, et kulu põletamine on keelatud, siis see pole keelamine keelamise pärast. Ei maksa mõelda, et paha riik lihtsalt niisama keelab," rääkis Piiskoppel. "Kulu põletamine on tõesti väga ohtlik, sellega võib kaasneda suur majanduslik kahju või lausa oht inimeste elule."

Kulupõletajaid ning hooletuid lõkketegijaid ähvardab kuni 1200 euro suurune rahatrahv. Lisaks tuleb kulupõlengu põhjustajal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju, sest hukuvad madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alustanud linnud.

Kuidas teha lõket?

Lõkkeaseme ümbrus tuleb hoida vähemalt poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks. Näiteks enne tule tegemist kasta kuiv lõkkekoht ja selle ümbrus veega märjaks.

Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega (kuni 5,4 meetrit sekundis). Jälgige tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks kaasinimesi.

Lõkkekoha ohutusvahemaa hoonetest sõltub eelkõige lõkke suurusest. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 10 meetri kaugusel hoonetest ja metsast.

Üle ühemeetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest ja 20 meetri kaugusel metsast.

Üle kolmemeetrise läbimõõduga avaliku lõkke (avalikul üritusel) tegemiseks on tarvis juba päästeasutuse luba.

Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta isegi mitte hetkeks, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga.

Metsas võib lõket teha vaid selleks ettenähtud tähistatud kohas või omaniku loal.

Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.

Igasugune kulupõletamine on ohtlik ja kõikjal Eestis keelatud.

Allikas: päästeamet