Koroona suurendas kiirabi sõite Mulgi Häärberisse kümme korda

Kiirabil on tulnud sel kuul Mulgi Häärberis käia 19 korda. Foto: Elmo Riig

Sellest, et koroonaviirusega nakatunute seisukord Hallistes tegutsevas Mulgi Häärberi hooldekodus on olnud päris raske, annab märku kiirabi väljasõitude hulk, mis märtsis kerkis peaaegu kümme korda. Viirusega nakatus hooldekodu 44 hoolealusest 36.

Tartu kiirabi statistika näitab, et kui veebruaris tuli kiirabil käia Halliste hooldekodus kaks korda, siis sel kuul oli neljapäeva hommikuks tehtud 19 visiiti. Neist 14 on olnud COVID-19 põdevate haigete juurde ning kaks selle haiguse läbipõdenute juurde. Nii mõnelgi juhul on kiirabi eest leidnud patsiendi, kes on tulnud sõidutada otse Tartu ülikooli kliinikumi intensiivravi osakonda, ning on juhtumeid, kus inimest pole olnud võimalik aidata, sest ta on surnud. Tuli ette ka seda, et esmase kutsumise korral andsid kiirabitöötajad haigele abi kohapeal, aga teise kutse peale tuli ta juba kiiresti haiglasse toimetada.

Terviseameti töötajad käisid koroonapuhangu ajal Hallistes korduvalt ning ameti lõuna regiooni juhi Tiia Luhti sõnul õpetati eraldi ka seda, kuidas haigeid hooldada ning ära tunda hetk, mil tuleks pöörduda kiirabi poole ja patsient haiglasse viia. Lähiajal kavandatakse hooldekodus järgmist laustestimist, sest koroonakolle on terviseameti hinnangul endiselt aktiivne. Hooldekodust on Tiia Luhti sõnul kinnitatud, et klientide seisund on stabiilne ja inimesed paranevad.

Mõnel puhul on aga hoolealuste lähedastele jäänud mulje, et hooldekodu töötajad on suhtunud eakate haigusesse liiga kergel käel ega ole kutsunud kiirabi kohe, kui inimese tervis halvenes. Hooldekodu ise pole neid väiteid kommenteerinud.

Abi kutsumisega venitatakse

Kogu elu Mõisakülas elanud, aga abikaasa surma järel oktoobris Mulgi Häärberisse kolinud 86-aastase Kalju lapselaps Annika leiab, et tema vanaisa tervisel lasti hooldekodus liiga kehvaks muutuda, enne kui esmaspäeva õhtul sugulaste nõudmisel kiirabi kutsuti. Kui kiirabi majja jõudis, olid Kaljul hingamisraskused ja kõrge palavik ning ta sõidutati Tartusse intensiivravi osakonda. Lapselapse hinnangul on väga väike võimalus, et tema vanaisa veel terveneb.

Kui märtsi algul oli Kalju lähedaste sõnul igati kõbus – ta riisus ja korrastas hooldekodu ümbrust ning tegi mitme kilomeetri pikkusi jalutuskäike –, siis üle-eelmise nädala lõpul tabas teda viirus.

Muutus mehe tervises toimus juba vähemalt neli päeva varem, mil ta koliti koroonanegatiivsete hoolealustega niinimetatud puhastesse ruumidesse. Sugulased said hooldekodu juhilt Merle Palgilt teada, et eakas mees oksendab ja teeb püksi, aga see olevat normaalne.

Koroonadiagnoosi sai Kalju reedel, 13. märtsil. Selleks ajaks oli ta juba päris haige ning voodist välja ei tulnud. Lapselaps Annika usub, et see oleks olnud põhjus kohe kiirabi kutsuda.

Sugulased püüdsid oma sõnul iga päev Kalju tervise kohta infot saada ning ehkki tema tervis oli selleks ajaks päris halb, kinnitasid hooldekodu töötajad, et olukord on kontrolli all. «Mulle kinnitati, et palavikku ei ole ning hapnikupuudust ka mitte,» rääkis Annika.

Päris esmaspäeva õhtul kutsuti Kaljule kiirabi. Lapselaps Annika on veendunud, et seda tehti seetõttu, et sugulased asusid kiirabi enda sõnul tungivalt nõudma. Kiirabi mõõtis Kaljul Annika andmetel üle 39 kraadi palavikku ja raske hapnikupuuduse. Nüüd on Kalju raskes seisus Tartu haiglas.

Erinevates meediaväljaannetes on veel paar äsja meie seast lahkunud hooldekodu elaniku pereliiget avaldanud arvamust, et nende lähedase juurde kutsuti kiirabi liiga hilja.

Haiguse kulg võib muutuda väga järsku

Mulgi Häärberi juhataja Merle Palk olukorda ei kommenteeri.

Tartu kiirabi juhatuse liige Veronika Reinhard ei võta seisukohta, kas väljakutsed tulid liiga vara või hilja. Tema sõnul on olnud Mulgi Häärberisse ka mitu sellist väljasõitu, kus esimesel korral anti haigele abi kohapeal, aga teisel korral tuli ta juba haiglasse viia.

Aasta algul laastas koroonaviirus ka Viljandimaa teises otsas, Suure-Jaani külje all Lõhaveres paiknevat hooldekodu, kus on elanikke Hallistega võrreldes peaaegu kaks korda rohkem. Lõhavere hooldekodu juhataja Marika Tirmaste sõnul said nad toona kiirabilt õpetussõnu, milliste tervisenäitajate korral tuleb kiirabi kutsuda.

Koroonapuhangu ajal tehti Lõhaverest kiirabisse rohkem kui 15 väljakutset ning Tirmaste meenutas, et haigete seisund võis halveneda väga kiiresti. «Oli ka selline juhtum, kus klient sõi hommikusöögi, pani riidesse ja toimetas hommiku poole väga reipalt ja kõik oli hästi,» meenutas juhataja. «Lõuna ajal kutsusime kiirabi, sest tema tervislik seisund oli järsku halvenenud. Selline kiire tagasilangus üllatas ka väga pika aega õendustööd teinud personali.»

Mulgi Häärberil on töö jätkamiseks kõik nõuded täidetud

Hooldekodudele tegevuslubasid väljastava sotsiaalkindlustusameti teatel on Mulgi Häärber täitnud kõik seatud tingimused ning võib talle antud tegevusloa alusel tööd jätkata.

Terviseameti viimastel andmetel on kõik töötajad peale ühe koroonaviiruse läbi põdenud ja võivad edasi töötada. Vaid üks 13. märtsil positiivse proovi andnud hooldaja peab veel kodusel ravil viibima.

Sotsiaalkindlustusameti järelevalve talituse juht Kersti Kask selgitas, et ka juhul, kui ametil tekib arusaam, et mõni hooldekodu ei saa teenuse osutamisega mingil põhjusel hakkama, ei ole seaduse järgi riigil ehk sotsiaalkindlustusametil võimalust ettevõtte juhtimist üle võtta.

Kase sõnul saab amet teha hooldekodude üle riiklikku ja haldusjärelevalvet, kasutades selleks seaduses ettenähtud sekkumismeetmeid. Halliste hooldekodu kriisi ajal vahendas sotsiaalkindlustusamet hooldekodusse vabatahtlikke, kes seal paar päeva töötasid.

Eelmisest aastast tohivad väljaspool inimese kodu üldhooldusteenust osutada vaid need asutused, kellel on selleks tegevusluba. Kõik hooldekodud Eestis peale ühe said nõuete täitmisega kenasti hakkama. «Selle ühe hooldekodu kliendid paigutati tol korral teistesse hooldekodudesse ümber,» lisas Kask.