R, 9.12.2022

Kuidas kuulata maale ja katsuda tantsupidu

Üllar Priks
, reporter
Kuidas kuulata maale ja katsuda tantsupidu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Taktiilses mapis on reljeefsena välja joonistatud kujundid ja mustrid, mida tantsurühmad ühe või teise etteaste ajal moodustavad.
Taktiilses mapis on reljeefsena välja joonistatud kujundid ja mustrid, mida tantsurühmad ühe või teise etteaste ajal moodustavad. Foto: Erakogu

Kui räägitakse erivajadusega inimestest ja ligipääsetavusest, kerkivad paljudel silme ette kaldteed ja ratastoolid. Erivajadusi on aga mitmesuguseid ning alati pole sugugi juttu füüsilistest katsumustest. Näiteks selleks, et pimedad kunstist ja kultuurist osa saaksid, tuleb neile ekraanil või laval toimuv sõnadega lahti seletada. Ja see on üks ütlemata peen kunst.

Tavalugejale asja puust ja punaseks meisterdama tulevad appi Piret Aus, kes on ligipääsetavuse eest võitlejatele abiks enamasti korraldaja ja asjaajajana, ning kirjeldustõlke konsultant Kairi Kivitar. Olgu öeldud, et Kivitar on juba 20 aastat elanud ilma nägemiseta, mille röövis talt raskekujuline diabeet.

Tegelikult ongi kõik konsultandid nii-öelda sihtrühma esindajad ja töötavad kirjeldustõlkidega paarisrakendina. Nii tõlgid kui konsultandid on eelnevalt läbinud poole aasta pikkused kursused, millel käsitletakse eri valdkondi alates kirjeldustõlke ajaloost kuni nägemiskahjustusi põhjustavate haigusteni välja. Edasises töös tuleb kasu ka suurest lugemusest ja heast emakeeleoskusest. Praeguseks on Eestis välja koolitatud umbes 30 kirjeldustõlki ja konsultanti.

Sõnadest pilt

Kairi Kivitar ja Piret Aus saabuvad kohtumisele, Kivitar Ausi käevangus, ning Aus annab kaaslasele ruumi sisustusest ja mööbli paigutusest põhjaliku ülevaate.

Tantsupeo kirjeldustõlke tiim. Pildil (vasakult Kairi Kivitar (konsultant), Krista Fatkin (kirjeldustõlk), Zoja Triin Truumets (kirjeldustõlk), Jakob Rosin (konsultant) ning Piret Aus (laulu- ja tantsupeo ligipääsetavuse projektijuht).
Tantsupeo kirjeldustõlke tiim. Pildil (vasakult Kairi Kivitar (konsultant), Krista Fatkin (kirjeldustõlk), Zoja Triin Truumets (kirjeldustõlk), Jakob Rosin (konsultant) ning Piret Aus (laulu- ja tantsupeo ligipääsetavuse projektijuht). Foto: Erakogu

Oma teadmatusest saan aru kohe vestluse alguses. Esiteks ei tehta kirjeldustõlget kunagi puusalt ja ettevalmistuseta, igasugusele tõlkele eelneb pikk ja põhjalik kodutöö. Samuti ei ole omavahel kuidagi võrreldavad maale, teatrit, filmi, spordivõistlusi ja muusikaüritusi puudutav kirjeldustõlge. Kõigil neil žanritel on oma iseloom ja reeglistik. Näiteks pole maali kirjeldamisel mureks ajaraam. Selle võib teha just nii pika ja põhjaliku, et see pimedat kunstihuvilist ära ei väsitaks. Filmide puhul tuleb teada aga täpseid ajakoode dialoogide vahel, sest kirjeldusega ei tohi kuidagi segada seda, mis originaalheliribalt kostab. Ning veel: kui filmimaailmas on kindel, et filmi iga uus ettekanne on täpselt samasugune, näiteks et kangelane laskub daami ees ühele põlvele 43. minuti 12. sekundil ja vaatab vaikides tema silmadesse kuus sekundit, siis kõige puhul, mis toimub otseülekandena, tuleb valmis olla äkkreageerimiseks.

Kairi Kivitar on olnud konsultandiks väga paljude etenduste kirjeldustõlke loomisel ning meenutab olukordi, kus näitleja diivanile istumise asemel püsti seisma jääb või pikalt mängukavas olnud lavastuse peaosatäitjal on ajaga saapad tossude vastu vahetunud ja habe kadunud.

Kui ettevalmistusprotsessis töötavad tõlk ja konsultant käsikäes detaile lihvides ning teksti edasi-tagasi põrgatades, siis etenduse või ülekande alates on kirjeldustõlk üksi. Konsultandist saab siis siht­rühma liige, kes peab vastu võtma ja uskuma seda, mida kirjeldaja talle klappidesse räägib. Ja selleks, et säärases olukorras võimalikult abistav ja täpne olla, tuleb pimedaid mõista.

«Sa võid mingi stseeni pildiliselt põhjalikult lahti seletada, aga ei tohi unustada, et pimedate kuulmine on väga erk. Kui näiteks jätta tähelepanuta esmapilgul ebaoluline klõps või kägin, tekitab see pimedale küsimärke ja segadust,» seletab Kivitar.

Väga vajalik on leida kirjeldatavas materjalis just need kõige olulisemad detailid. See omakorda tähendab, et mida rohkem on detaile, seda tihedama silmaga peab olema kirjeldustõlgi sõel nende edastamisel. Kui võtta keskmine Eesti linateos, milles puud seistes surevad, ja mõni Hollywoodi ulmemärul, on selge, kumma puhul rohkem sisse-välja valikuid tuleb teha.

Piret Aus (vasakul) hoidis konsultantide Jakob Rosina ja Kairi Kivitariga üldtantsupeo ettevalmistustel kätt pulsil.
Piret Aus (vasakul) hoidis konsultantide Jakob Rosina ja Kairi Kivitariga üldtantsupeo ettevalmistustel kätt pulsil. Foto: Erakogu

«Muidugi pole võimalik ära kirjeldada iga sähvatust. Kõige tähtsam on anda edasi kõike seda, mis süžeed toetab. Siinkohal on pimedale abiks juba kas või teemameloodiad, mis tihtilugu eri tegelaskujude, toimumispaikade ja emotsioonidega kaasas käivad,» räägib Kivitar ning lisab: «Muide, kui tuleb kirjeldada midagi, mille taustal mängib muusikapala, saab kasutada ära vahemänge ning vajadusel ka refrääne, mille sõnad korduvad.»

Tantsijad näpu all

Piret Aus on osalenud ka õige mastaapsete ürituste, näiteks üldtantsupeo ja vabariigi aastapäeva kontsertaktuse kirjeldustõlke loomises. Tantsupeo puhul oli tiim Tallinnas kohal juba paar nädalat enne otseülekannet ning jälgis pingsalt proove ja läbimänge. Ausi põhiülesanne oli tagada tiimi igapäevaste vajaduste rahuldamine. «Sõlmisin lepinguid, tegin kokkuleppeid, vaatasin, et kogu seltskond õigel ajal söögi kätte saaks ning pime kempsu üles leiaks,» räägib ta.

Auski on läbinud kirjeldustõlgi kursused, kuid eeskätt selleks, et valdkonda võimalikult hästi tunda ja maksimaalselt kasulik olla. «Tõlgina olen ma ikka alles maru pisike mutukas,» lausub ta tagasihoidlikult.

Kuigi tantsupeo puhul on kõik täpselt lavastatud ja paika seatud, jääb otseülekanne otseülekandeks. Näidetena tulevad Ausile kohe meelde väljakul tehtud abieluettepanek ning ootamatuna saabunud tõdemus, et proovides juhendajatele ju tammepärga kaela ei pandud. Kõik sellised kirjeldamised tuleb tõlgil jala pealt välja nuputada ja ette kanda.

Üks abimees tantsupeo ülekannet nautivale pimedale oli küll kirjeldustõlk, kuid see polnud kaugeltki kõik. Lisaks kõrvaklappidele anti igale pidu kohapeale nautima tulnud pimedale spetsiaalne taktiilne mapp, kus reljeefsele paisupaberile oli trükitud vajalik tekstiline info tantsunumbrite kohta ning isegi väljaku plaan ja valitud mustrid, mille tantsutrupid ühe või teise etteaste ajal moodustavad. Nendest sõrmega üle libistades sai igaüks siis juba ise toimuvast kujutluspildi maalida.

Ka tantse kirjeldades tuleb sõnakasutusega väga täpne ja ettevaatlik olla. Piret Aus: «»Tuljaku» lõpus tõstavad kõik mehed oma tantsupartneri korraga õhku ja kui tõlk ütleb seejärel pidulikult, et mehed lasid naise maha, tekib pimedal hulk küsimusi. Miks ma laske ei kuulnud? Mitu laipa tuli?»

Kõlab ehk uskumatuna, aga kirjeldustõlget on võimalik teha millele tahes. Kairi Kivitar kinnitab, et kui on hea kirjeldaja, suudab ta ka filmis või teatrilaval tehtud visuaalset nalja sedasi edasi anda, et pimedad naerda puksuvad. «Kirjeldustõlge on väga loominguline tegevus. Seda tuleb teha hinge ja pühendumusega,» rõhutab ta. Ning seepärast ei tegele ta kunagi korraga mitme projektiga ja on sisemise rahu tagamiseks hulgast töödest loobunud. «Mulle ei sobi näiteks üldse vägivaldsed materjalid ja üritan nende tõlgete konsulteerimist vältida.»

Kuigi Piret Aus nimetab end algajaks tõlgiks, on tal ette näidata ka kahe Kondase maali kirjeldused. Tulevikus loodab ta kogu Kondase keskuse püsiekspositsiooni ära tõlkida ning tekstid eri keeltes salvestada lasta.

«Tegelikult mõlgub mul mõttes ka ühe nüüdistantsu lavastuse tõlge. Minu teada pole sellist asja Eestis veel tehtud, aga kõik uus ongi just põnev,» lisab Aus ja pilgutab kavalalt silma. «Eks me taha oma tegemisega ju lihtsalt maailma paremaks paigaks muuta. Tahame, et kui ühe või teise ettevõtmise korraldaja tulevikus kõiki sellele kaasa elama kutsub, siis ta tõepoolest mõtleb kõiki.»

Paul Kondas, «Maasikasööjad» (1965)

Paul Kondas, "Maasikasööjad" (1965)
Paul Kondas, "Maasikasööjad" (1965) Foto: Foto maalist

Kirjeldustõlge

Maal on ristkülikukujuline. Maali laius on 99,5 sentimeetrit ja kõrgus 73 sentimeetrit. Puidust lihtne raam on umbes kahe sentimeetri laiune ning puit on värvitud õrna kuldse tooniga.

Maalitud on õlivärvidega üsna koredale lõuendile ehk siis kangale. Õlivärv on lõuendile kantud väga õhukeselt, nii et ei jää värvist paksemaid kohti. Maalimislaad on pigem silutud ja ilmselt on kasutatud suhteliselt peeneid pintsleid.

Maalil on kesksel kohal viie mehe ja viie naise poolfiguur, mis täidavad enamiku pinnast. Need on noored abielupaarid. Nende kõigi näod ja nähtavad kehaosad on kujutatud tugevates roosades toonides.

Naised istuvad esiplaanil, toetudes küünarnukkidega valge linaga kaetud lauale. Laua keskel pildi allservas on kauss maasikatega. Kauss on pruunikat värvi, valge servaga. Muster kujutab rombe, aga raske on aru saada, kas tegemist on punutise, klaasi või keraamikaga. Kõigil naistel on seljas lühikeste varrukatega kleit. Viie naise kleidi värvid vasakult paremale on soe helepunane, violetne, tumeroheline, tumepunane ja ultramariinsinine. Naiste näppude vahel on erkpunased maasikad, kaks naistest on tõstnud marjad päris suu juurde.

Vasakult esimene naine on külgvaates, veidi mehelik, lühikeste tumepruunide juustega ja hambaid paljastava naeratusega. Tema helepunasel kleidil on väike valge püstkrae ja valge lipsuke. Tema kõrval on kaunis suuresilmaline lainjate juustega blondiin, kellel on valge karvase kraega ning lillekesega kaunistatud kaelusega violetne kleit.

Pildi keskel oleval naisel on seljas avara ümara kaelusega roheline kleit, mida kaunistab valge lillekujuline pross. Tal on kõrge laup, tumepruunid juuksed, pruunid silmad ja punane naeratav suu. Neljas naine on mustade laineliste juustega ning tumepunase ümmarguse kaelusega lihtsa kleidiga. Tema suud katab maasikas.

Viies ehk paremalt esimene naine on kohevate kollakate lokkis juustega sinisilm, kelle ultramariinsinisel kleidil on valge lai, tugevate nurkadega krae, rinnas rombikujuline pross. Selle naise vasak käsi hoiab avatud lehtedega paksu raamatut.

Naistest tagapool on viis meest, kes on riietatud ülikonda, osal neist on näha ka lips ja särk. Neil on kõrge laup ning lühemad pruunikad juuksed. Üks tundub olevat punapea. Neil on väga ilmekad suured silmad, mis on küsiva pilguga. Üks neist on kokkupigistatud huultega ja neli meest naeratavad, paljastades lumivalged hambad.

Pildi ülaosas kahvaturohelisel taustal ning nii vasakus kui paremas nurgas on näha rohekaspruunikad puulehed.

Maali allservas keskelt veidi vasakul alumise raami ääres on kunstniku initsiaalid ja daatum P. K. 4. III 65.

Taustainfo

Koostaja kunstiteadlane, Kondase keskuse kuraator-juhataja Mari Vallikivi

«Maasikasööjad» on Paul Kondase kõige tuntum teos, Kondase keskuse poole osutavad seitse suurt betoonmaasikat Viljandis on sellelt maalilt saadud inspiratsiooni tulemus.

Alguses soovis Kondas teha maali kurjadest ämmadest ja äiadest, kuid mõtles, mis neist vanadest inimestest ikka maalida, ja nii sündiski noori abielupaare kujutav «Maasikasööjad». Noored mehed katsuvad naiste abielutruudust, lastes neil magusaid maasikaid maitsta, siiski naised ainult mekivad maasikaid.

Kondasel endal ei olnud abieluinstitutsiooni palju usku. Üheks põhjuseks võis olla valus noorpõlve kogemus: pärast ema surma tuli võõrasemaks võimukas ja ahne naine, kes keelas poegadel kodutallu tulla ja ka isaga suhtlemise. Üks tema suurimaid hirme oligi, et alguses kena ja ilus naine hakkab ühel päeval võimutsema ning ka tema loomingut takistama.

15 aastat pärast maali valmimist oli Kondas seisukohal, et «Maasikasööjail» on silmad väga algelises tehnikas ja vajavad hädasti ravi. Lõpptulemuseks on meeste hullunud pilgud, mida sobib hästi tõlgendada kui abieluhirmu.

Oma päevikus on Kondas kirjutanud: «Platooniliselt, kestvalt armastada tahtsin, kuid Sina loetlesid mul pulmi, lapsi ning minu noorusõnne tembutades maha matsid...»

Piret Aus ja Jakob Rosin räägivad «Terevisioonis», kuidas valmis presidendi vastuvõtu kirjeldustõlge.

ETV saade «Töörööbikud», milles näidatakse kirjeldustõlgi ja konsultandi töid ja tegemisi.

Märksõnad
Tagasi üles