/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2021/03/23/13692594t1hc22b.jpg)
Järveotsa ajalugu annab varsti mõõta aastatega. Praeguseks pole see aga enam esimesi samme astuv ideepoeg, vaid üsna kindlalt omil jalul seisev elamurajoon. Esimesed majadki on juba püsti ning Järveotsa arendamise avaetapile võib kriipsu alla tõmmata, sest üleeile andis linnavalitsus teada, et viimane saada olev krunt on omaniku leidnud.
49 krunti läksid põhimõtteliselt nagu soojad saiad. Hea, et 2015. aasta paiku omal ajal majanduslanguse tõttu soiku jäänud plaanile uus hoog sisse puhuti: nüüd langes aktiivne müügiperiood aega, mil maaklerid tunnistavad, et kinnisvaraturul on buum. Peab tunnistama, et ka toimetus oli veel 2019. aasta hakul valdavalt seda meelt, et kulutada 1,35 miljonit eurot elurajooni arendamiseks on väga riskantne ettevõtmine. Avaldasime kahtlust, kas selle raha eest ei oleks midagi tarvilikumat teha. Reaalsus aga ületas ka linnajuhtide ootused ja lootused: viie aasta asemel müüdi krundid kahe aastaga.
Lisaks buumile on projekti edu taga kindlasti see, et Viljandis on tegelikult aastaid olnud karjuv kruntide nappus. Põhimõtteliselt on oma maja ehitada soovijatel olnud kaks võimalust: kas kolida tükkis oma maksurahaga linnast välja või siis osta krunt, millel on juba maja, ning see lammutada. Järveotsa aitab seda kitsikust natuke leevendada ning ongi ehk juba meelitanud Viljandisse tagasi inimesi, kes on oma maja ihaluses mujale kolinud.
Tõenäoliselt on järgmise 1,3 miljoni euro kasutamine teise etapi arendamiseks, et ehitada välja veel 80 krunti, õige mõte, aga vaevalt saame sellest arendusest loota päris samasugust edulugu. Kuigi mine sa tea, ehk eksime taas. Samas on see ikkagi 1,3 miljonit eurot, mis pannakse sisuliselt ühele heinamaale torude rajamise ja selle asfaldiga katmise alla lootuses, et buum jätkub ja inimestel raha otsa ei saa. Selle raha eest saaks palju muudki teha, näiteks vähemalt pool Riia maanteed uueks ehitada. Teisalt on aga linna arengu seisukohast selge, et neid krunte on hädasti vaja, et järjest jõukamaks muutuvat elanikkonda linna elama meelitada ja oma majast unistavaid inimesi siin ka hoida. Järjekordne risk, mille äratasumine selgub aastate pärast.