Aivar Aotäht: maskikontroll kui politseitöö raiskamine (2)

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Aivar Aotäht
Aivar Aotäht Foto: Marko Saarm

ÜTLEN KOHE alguses ära, et ma ei ole põhimõtteline maskivastane, ent ma pole ka nende pimesilmne pooldaja. Austan argumente. Eelmisel aastal oli maskide teemal minu arvates palju asjalikku arutelu, kuid nüüd kiputakse lihtsalt tampima kui mantrat: «Kandke maske!» Aga milliseid? Ja kuidas?

Kirjutasin eelmise aasta 14. novembril Sakalas, et maailma ning sealhulgas Eestit on vallutamas uus usk, maskiusk. Ei võtnudki väga kaua aega, kui nii läks. Toona jäi mulle selgusetuks, kes hakkab sunduslikke usurituaale kontrollima ja kuidas karistama. Kas tõesti on selle juures kama kaks, milline on konkreetse näokatte tegelik kasutegur?

Nüüd siis on asi niikaugel, et avalikes siseruumides on patrullinud nii terviseameti töötajad kui politseinikud. Lisaks on turvamehed saanud poepidajatelt käsu tagada, et kunded liiguksid kaupluses ringi maskis. Pealinnast jõudis avalikkuse ette juhtum, kuidas turvamehed väänasid maskist keeldunud mehe suisa põrandale pikali.

ENNE KOROONAVIIRUSE levikut võis ikka ja jälle kuulda väiteid, et politseinikke on vähe, aga tööd on palju ja nad ei jõua kõigi asjadega tegelda. Ma ei tea, et viimasel ajal oleks politseinike read hulgakaupa täienenud. Sellest hoolimata on tulnud kõrgelt käsk, mis kuritegude avastamist ja ennetamist paratamatult pärsib: korravalvurid peavad käima kauplustes, manitsema näokatteta inimesi ja neile maske jagama.

Minu arvates võiks paluda politseinikke selleks appi vaid juhul, kui toodetaks ainult üht universaalset maski, mis peletaks eemale kõik viirused. Paraku on näokatete valik suur ja nende tõhusus kõigub eeskujulikust mitterahuldavani.

Kui mullu arutleti, millisest maskist on viiruse vältimisel kasu ja millisest mitte, siis nüüd sellest enamasti ei kõnelda. On lihtsalt mask ja seda peab kandma. Isegi visiir sobib, mis siis, et selle vahel liigub õhk vabalt. Kuidagi kummaline on kohata visiiriga turvameest, kes nõuab, et kliendil oleks näo eest lapike. Kui see pole kohustuslik usurituaali täitmine, siis mis see on?

VÕRDLEKSIN maskikontrolli sellega, kui klassiruumis käib ametlikult väga oluliseks nimetatud eksam ning korda valvab politseinik, kes kõnnib laudade vahel ja takseerib, kas õpilased ikka kirjutavad. Kõik kirjutavadki ja politseinik on rahul. Mida keegi paberile kribab, see valvurit ei huvita. Nii ta ei teagi, et osa õpilasi on otsustanud lihtsalt oma sõbrale kirja kirjutada. Keegi loob luulet. Kel loovust napib, aga nutikust jagub, lükib paberile seosetuid sõnu või liigutab pastakat niisama. Muidugi, mõni teeb tööd ausalt ja hingega. Eksam läbi, kogub politseinik paberid kokku ja viskab ära. Ühtlasi raporteerib ta juhtkonnale, et eksam on edukalt sooritatud, sest kõik kirjutasid ja said õigel ajal valmis.

MASKIKONTROLLIGA on täpselt sama lugu. Mundrimees vaatab lihtsalt, et inimesel oleks kate näo ees. Seda ta aga ei tea, kas mask peab tõesti viirust kinni ja on igati korrektselt näo ette asetatud või on taskust võetud ajapikku määrdunud nutsakas, tõeline pisikupesa. Nii ongi korraliku maski korrektne kandja ja räpaka lapitüki kasutaja võrdväärsed seadusetäitjad. Milleks selline tsirkus?

Tuletan meelde, et eelmisel kevadel kandsid maski vähesed ja viirus sai tõrjutud. Olid teised abinõud, mida varakult rakendati. Mul on eeskätt meeles soovitus, et tuleb omaette hoida ja hügieeninõudeid järgida. Jah, muidugi saab öelda, et iga riidetükk võib natukenegi kaitsta. Samast loogikast lähtudes võiks aga kehtestada seaduse kanda talvel õues riideid, et end külma eest hoida, ja arvata see täidetuks ka siis, kui keegi astub õue aluspükstes.

RIIKLIKUL VEEBILEHEL kriis.ee kirjutatakse muu hulgas, et ükski mask ei ole viiruse vastu imerohi. See on ainult üks vahend, millega koos tuleb täita kõiki teisi ennetusmeetmeid. Eelkõige tuleb kehva enesetunde korral või haigena koju jääda, kindlasti aitavad kaasa kätepesu ja distantsihoidmine. Mida parem on maski filtreerimisvõime ja mida väiksemaid osakesi on mask võimeline filtreerima, seda efektiivsem see on.

Eelmise aasta 22. märtsil refereeris Eesti rahvusringhääling oma veebilehel terviseameti seisukohta: «Meditsiinilise maski kandmine haigussümptomiteta inimese poolt ennetava meetmena ei ole põhjendatud, sest suure tõenäosusega see ei peata imepisikese koroonaviiruse (SARS-CoV-2) sattumist hingamisteedesse.»

Veel on seal kirjas, et meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi, vaid see tuleb ära visata. Maski lõua alla tõmbamine või korraks eest võtmine on võrdväärne sellega, et mask võetakse täielikult eest, ehk sellisel juhul tuleks mask ära visata ja kasutada uut. Lisaks võib maskina kasutatav materjal niiskeks muutudes luua soodsa keskkonna bakteritele paljunemiseks.

MA EI USU, et viimase aastaga on teadmised koroonaviirusest kardinaalselt vastupidiseks muutunud. Muidugi, me saame kogu aeg targemaks ja õpime uut, aga minu teada pole ükski teadlane ega amet avalikult kuulutanud, et eelmisel aastal avaldatud seisukohad on osutunud läbinisti valeks. Ainsa erisusena paistab silma maski kandmise jutt: kuidagi järsku hakati rääkima näokattest üldmõistena ega pööratud enam erilist tähelepanu viiruse filtreerimise võimele ja puhtusele. See oleks mõistetav, kui viirus jäänuks kuidagi nõrgemaks, aga on ju vastupidi, tekivad üha uued ja kurjemad tüved.

Endise terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütles mullu 25. septembril «Aktuaalses kaameras», et usutavasti on inimesi, kes kasutavad maski süsteemselt ja mõtestatult, kuid jagub neidki, kellel on mask tagataskus, autopeegli küljes või lõua alla tõmmatud. «Sellisel maski kandmisel, kui mask on muutunud aksessuaariks, ei ole mingit mõtet,» tõdes ta, lisades, et maski kandmist tuleb soovitada, aga kui see kohustuslikuks teha, hakatakse seda täitma näiliselt.

Õiguskantsler Ülle Madise märkis 28. oktoobri telesaates «Esimene stuudio», et ka väga range maskikandmiskohustusega riikides on tulnud suured nakatumislained. Nüüd tuleb tõdeda, et täpselt nii on läinud Eestiski. Kui valitsus sügisel otsustas, et maski kandmine on rangelt soovituslik, hakkas haigestumine kasvama. Kui soovitus muudeti õige varsti kohustuslikuks, levis koroonaviirus veelgi. Läks mitu kuud mööda ning nakatumine kasvas järsult. Ometi kantakse maski aina enam.

TARTU ÜLIKOOLI füüsikainstituudi keskkonnafüüsika labori töötajad mõõtsid mullu rohkem kui saja isesuguse maski kaitsevõimet koroonaviiruse mõõtu osakeste vastu. Ehkki jagus väga häid maske, oli neidki, mille filtreerimisvõime oli vaid viis protsenti! Labori juhataja professor Heikki Junninen rõhutas, et filtreerimisvõime on samas ainult üks maski parameeter, loevad näiteks ka hingavus ja puhtus. Kui ruum on halva ventilatsiooniga, siis tema sõnul ainuüksi maskist ei piisagi.

Kordan igaks juhuks üle, et mina ei ole põhimõtteline maskivastane. Olenevalt oludest on näokate vajalik. Aga see peab olema selline, mis ka tegelikku kaitset pakub ja mida kantakse õigesti. Nõuda politseinikelt suvaliste lapikeste vaatlust on nende tööaja raiskamine.

Tagasi üles