P, 2.10.2022

Raskes seisus haiged ja lukus uksed. Prokuratuur asub Mulgi Häärberit uurima

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Raskes seisus haiged ja lukus uksed. Prokuratuur asub Mulgi Häärberit uurima
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 16
Hallistes paiknevas Mulgi Häärberi hooldekodus on olnud paar nädalat maakonna suurim koroonakolle. Eelmisel neljapäeval sealt haiglasse viidud patsiendid olid nii raskes seisus, et haigla palus prokuratuuril alustada Mulgi Häärberi tegevuse suhtes uurimist.
Hallistes paiknevas Mulgi Häärberi hooldekodus on olnud paar nädalat maakonna suurim koroonakolle. Eelmisel neljapäeval sealt haiglasse viidud patsiendid olid nii raskes seisus, et haigla palus prokuratuuril alustada Mulgi Häärberi tegevuse suhtes uurimist. Foto: Elmo Riig
  • Kiirabi kutsuti kolme raskes seisus haige juurde
  • Haigla tuvastas halvast hooldusest tulenevaid tervisekahjustusi
  • Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust
  • Hooldekodu omanik nimetab süüdistusi lausvaleks

Kui kiirabi neljapäeval Halliste hooldekodusse jõudis, avanes seal vaatepilt, mis pani Viljandi haigla pöörduma politsei poole, et saaks selgeks, kas hooldekodu on jätnud hoolealused abitusse seisu. Kiirabi leidis hooldekodust kolm klienti, kes olid üliraskes seisus ja on nüüdseks surnud.

Üht patsienti kolmest kiirabi enam haiglasse toimetada ei jõudnud. Ta suri sealsamas Mulgi Häärberi nime kandvas erahooldekodus. Lahkunu oli pandud oma voodisse ning selleks, et ta sealt välja ei pääseks ega kukuks, oli voodi ette lükatud diivan.

Teise patsiendi madrats oli tõmmatud põrandale ja hoolealune sellele lamama pandud. Niimoodi lamades ei suuda nõrgaks jäänud inimene end püsti ajada ning pole kukkumisohtu. Haigele oli jäetud klaas veega aknalauale, kuid sinna ei oleks ta ulatunud.

Tema ja veel ühe hooldekodu elaniku viisid kiirabitöötajad Viljandi haiglasse. Üks neist patsientidest suri reedel ja teine nädalavahetusel.

Haigla nägi ohtu inimeste tervisele

Viljandi haigla arstid fikseerisid nende juurde jõudnud patsientidel tervisekahjustusi, mis olid tekkinud sellest, et inimesed olid olnud nõuetekohaselt hooldamata. Näiteks tuvastati haiglasse jõudnutel lamatised ja vedelikupuudus. Viljandi haigla tegi reedel juhtunu kohta politseisse avalduse, sest nägi suurt ohtu Mulgi Häärberis viibivate elanike tervislikule seisundile ja võimalikule inimõiguste rikkumisele.

Haigla jäi politseisse pöördumist kommenteerides väga napisõnaliseks. Haigla juhatuse esimees Priit Tampere vastas kirjalikult, et haigla käitub alati vastutustundlikult. «See on meie tavaprotseduur, kui näeme ohtu inimeste tervisele, puudutab see siis vigastusi, vägivallakahtlusi või lastega seotud koduseid probleeme,» selgitas Tampere. «Me oleme alati selle eest väljas, et patsientide heaolu eest seista.»

Prokuratuur on juba alustanud kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb vabaduse võtmist seadusliku aluseta. Politseile tehtud kuriteokaebuses seisab, et 4. märtsil tuvastas eakatekodu kontrollinud meditsiinitöötaja, et selle koridoride vaheuksed ja klientide tubade uksed on lukustatud nii, et kliendil polnud võimalik neid ise avada ja soovi või hädavajaduse korral toast lahkuda. Sellega oli võetud eakatekodus viibivate klientide vabadus seadusliku aluseta.

Prokuratuuri pressiesindaja Maria Gonjak ütles, et kriminaalmenetluse käigus kontrollitakse kõiki asja- olusid, sealhulgas seda, kas asutuse ja selle töötajate tegevuse või tegevusetuse tulemusena on kellelegi põhjustatud tervisekahjustus või keegi jäänud vajaliku abi- ta.

Hooldekodu peab süüdistusi lausvaleks

Erahooldekodu Mulgi Häärber juhatuse liige Raivo Tõnismaa eitab väidet, justkui oleksid 44 hoolealust olnud majas hooldajateta, ning nimetab jutte kehvast hooldusest lausvaleks, mille eesmärk olevat erahooldekodu kompromiteerida. Sakalale väideti Hallistest, et eelmisel nädalal oli hooldekodus päevi, mil tööl oli vaid üks inimene.

Hooldekodu juht Merle Palk tunnistas, et tõepoolest suri neljapäeval üks hoolealune ja kaks viidi haiglasse, kuid hooldekodu juhid pole nõus väitega, et inimesed olid hooldamata.

Raivo Tõnismaa hinnangul on see erafirma räige mustamine. «Kellelgi on suur huvi tegelda väärinfo jagamisega, aga millegipärast mitte oma nime all,» sõnas ta. «Eks meiegi pea käsile võtma meetmed, et väärinfo jagajad vastutusele võetaks. Kuidas on kellelgi võimalik väita, et hooldekodus jäetakse hoolealused omapead ja hooldajad ei ole kohal? Sellistele väljamõeldud valedele ei olegi kommentaare.»

Mulgi Häärberi hooldajad teevad Tõnismaa väitel oma tööd väga korrektselt ja suure hoolivusega. Ta tõstis eraldi esile juhataja Merle Palki ja tema panust koroonalainega hakkamasaamiseks.

Sakala vestles kolme Mulgi Häärberi töötajaga ning nendest vestlustest ei ilmnenud, et hooldekodus oleks viimase paari nädala jooksul olnud hetki, mil majas poleks olnud ühtegi hooldajat. Oli küll päevi, mil tööga pidi hakkama saama üks inimene. Tavaliselt on hooldekodus öösiti valves üks hooldaja ning päeval töötab korraga kaks inimest.

Eelmisel nädalal aga töötajad tervenesid ning neljapäeval oli terviseameti andmetel jäänud veel vaid üks töötaja, kes koroonaviiruse tõttu ei tohtinud tööle minna.

Maakonna suurim koroonakolle

Mulgi Häärberist kujunes märtsi algul maakonna suurim koroonakolle, kus nüüdseks on positiivse proovi andnud 43 inimest. Nakatunute seas on 36 klienti ja seitse töötajat, kusjuures märtsi alguseks oligi terviseameti andmetel hooldekodus seitse töötajat.

Terviseameti lõuna regiooni juhi Tiia Luhti seletusel on ametnikud käinud hooldekodus neljal korral ning nakkustõrje meetmete järgimisega on olukord järjest paremaks läinud. Viimane ringkäik majas oli 15. märtsil ning muu hulgas edastati siis juhatajale tähelepanekuid klientide hooldamise kohta, täpsemalt juhiti tähelepanu hoolealuste puhtusele ja vedelikutarbimisele. Samas rõhutas Luht, et terviseameti ülesanne on jälgida, et nakkustõrje meetmeid täidetakse.

Haigestunud töötajatest tekkinud lünka aitasid täita vabatahtlikud, keda oli neli.

Hooldekodu juhataja Merle Palk põdes ka ise märtsis koroonaviiruse põhjustatud haiguse läbi. Ta rääkis, et hooldekodus keeldusid paljud kliendid ja töötajad vaktsiinist, ning lisas, et viiruse antikehad saadaksegi nüüd haigust läbi põdedes.

Riigiamet on saanud infot klientide abitusse seisu jätmise kohta

Sotsiaalkindlustusamet pöördus kümme päeva tagasi prokuratuuri poole, sest temani oli jõudnud info, et töötajate nappuse tõttu on hooldekodu kahe maja peale öisel ajal vaid üks töötaja, kuid sellisel moel pole võimalik tagada klientidele seaduses nõutavat hooldusteenust.

Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna järelevalve talituse juht Kersti Kask teab, et Viljandi haigla on Mulgi Häärberi tegevuse uurimiseks pöördunud politseisse.

Kersti Kask, kas sotsiaalkindlustusamet on täheldanud Mulgi Häärberis hooldusdefitsiiti ja kas teile on teada juhtumeid, kus hooldekodus pole olnud ühtegi hooldajat ning hoolealused on jäetud abitusse seisu?

Meil on informatsioon hooldusdefitsiidi kohta, millele on tähelepanu juhtinud Viljandi haigla. Lisaks on infektsioonivolinik tuvastanud eakatekodu klientide abitusse seisukorda jätmise juhtumeid.

Selliseid juhtumeid, kus hooldekodus ei ole ühtegi hooldajat, ei ole meile teada. Küll aga on info selle kohta, et kahe maja peale on öises vahetuses üks hooldustöötaja, kes füüsiliselt ei saa samal ajal olla kahes majas korraga. Kohustus nõutaval tasemel hooldusteenust korraldada ja osutada on juhatuse liikmel Raivo Tõnismaal. Sotsiaalkindlustusamet on teinud avalduse menetluse algatamiseks lõuna ringkonnaprokuratuurile.

Kuidas on sotsiaalkindlustusamet juhtunule reageerinud?

Oleme suhelnud hooldekodu juhatajaga lisapersonali vajaduse pärast. Hooldekodu juhataja kinnitas, et haigestunud personal on tervenenud ning tagasi tööl ja lisatööjõudu vaja ei ole.

Sotsiaalhooldekande seadusest tulenevalt ei ole kehtestatud klientide ja hooldustöötajate suhtarvu. Juhataja peab hooldusplaanide analüüsi tulemusena hindama hooldustöötajate ja tugipersonaali vajadust.

Märksõnad
Tagasi üles