Möödunud aastal hukkus tulekahjudes 36 inimest

Mullu jättis 33 tulekahjus oma elu 36 inimest ning see on viimase kolmekümne aasta väikseim tules hukkunute arv. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

2020. aastal puhkes päästeameti andmeil Eestis 1732 hoone- ja metsa- ja maastikutulekahju ning tuleõnnetustes hukkus 36 inimest. Mõlemad arvud on taasiseseisvunud Eesti ajaloo väikseimad.

Mullu hukkus 33 tulekahjus 36 inimest ning see on viimase kolmekümne aasta väikseim tules hukkunute arv. Aasta varem jättis oma elu tulle 43 inimest. "Ühest küljest on hea meel, et tules hukkunute hulk on märgatavalt vähenenud, teisalt tuleb aga tunnistada, et 36 tulesurma on jätkuvalt väga palju. See on ühe keskmise klassiruumi jagu inimesi," ütles päästeameti ennetustöö osakonna juht Viktor Saaremets.

Tulekahjus hukkunu keskmine vanus oli 62 eluaastat, nende hulgast kolmveerand olid mehed ning veidi enam kui pooled olid vanemaealised. Joobes või joobekahtlusega oli 58 protsenti tules hukkunutest, aasta varem oli see osakaal 72 protsenti.

Põhjuseid, miks surmaga lõppevad tulekahjud juhtuvad, on mitu. "Ligi pooled neist tulekahjudest on saanud alguse hooletust suitsetamisest. Kurvaks teeb tõsiasi, et toimiv suitsuandur oli möödunud aastal olemas vaid 29 protsendil kodudest, kus hukkunuga tulekahju puhkes," rääkis Saaremets. Lisaks hooletule suitsetamisele saavad eluhoonetulekahjud sageli alguse elektrisüsteemist, hooletu kütmise tulemusena või amortiseerunud ja hooldamata küttesüsteemist, aga ka lahtise tule hooletul kasutamisel.

Eluhoonetulekahjusid oli 2020. aastal 593, aasta varem oli selliste põlengute hulk 659. Enim oli eluhoonetulekahjusid Harjumaal ja Ida-Virumaal, kõige vähem Hiiu- ja Põlvamaal.

Alati ei ole võimalik tulekahju ära hoida, kuid riski saab vähendada. Kütte- ja elektrisüsteemid tuleb lasta üle kontrollida ja vajadusel remontida kindlasti kutsetunnistusega spetsialistil. Suitsuanduri soetamise ja paigaldamisega saab aga hakkama igaüks ise.

"Elusid päästab ainult töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur. Kõige mõistlikum on paigaldada andur täpselt tootja antud juhiseid järgides, sest siis on tagatud selle parim töövõime. Unustada ei tohi, et suitsuanduri töökorras olekut tuleb kontrollida vähemalt kord kuus, vajutades testnupule. Samuti tuleb veenduda, et anduri eluiga pole vahepeal lõppenud. Selleks tasub andur laest alla võtta ja kontrollida seadme tagaküljel olevat tootmiskuupäeva. Aegunud andur on tarvis kindlasti välja vahetada," rõhutas Saaremets.

Lisaks suitsuandurile on elupäästev abimees vingugaasiandur. Vingugaasiandur on kohustuslik hoonetes, kus on gaasikütteseade või gaasiveesoojendi. Tahkekütteseadmega hoonesse tuleb vingugaasiandur paigaldada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2022.